Lõpetame pseudoinvesteeringud

Raha kasutamise probleem on ühine suurimal ülikoolil, haiglatel ja pisimal lasteaial: iga asutuse juhtkond, suurusest ja kompetentsist olenemata, peab ise hakkama saama finantsjuhtimise kõrgklassiga. Enamasti kulutab ametnik raha harjumuspäraselt ära või toob efektiivsusepüüdlus kaasa karistuse.

Rahandusministeerium ei ole kujundanud seisukohta, kuidas riigiasutused peaksid oma eelarvega ringi käima. Näiteks riigile kuuluvad autod, erisõidukid, arvutid, sisseseade, meditsiinitehnika, teadusaparatuur jne. Need asjad pole mitte investeeringud, vaid kulu, sest homme on see vara odavam kui täna. Üldjuhul on need seadmed ja eritehnika, mille hooldamiseks ja ülevalpidamiseks tegelikult paljudel asutustel vahendeid ei jätku. Need “investeeringud” muutuvad viie aastaga pidevalt lisaraha küsivaks vanarauaks. Kuni järgmise pingutuseni, kus palkade, pärisinvesteeringute ja teenuste kvaliteedi arvelt tõmmatakse kõht sisse ja ostetakse järgmine asi, mida siis samamoodi surmani putitada ja lõpuks maha kanda.

Pakun mitu lahendust, mis ei nõua seadusemuudatust, vaid täiendusi riigihangete praeguses mudelis ja riigile kuuluva vallasvara soetamise protsessi parandamisel. Esiteks saaks rahandusministeerium lihtsa vaevaga kehtestada vallasvara soetamise regulatsiooni ja anda asutuste juhtkondadele soovitusi eelarve kasutamiseks. Õnneks on Eestis olemas mõni konstruktiivne ja positiivne näide – aktsiaselts Riigi Kinnisvara, mis koondab kogu riigi halduses olevat kinnisvara. Riikliku haldusettevõttena on RKASi eesmärgiks renoveerida, hallata ja turutingimustel rendile anda kõiki riigile kuuluvaid hooneid. See on suurepärane algatus ja pikas perspektiivis hädavajalik, muutmaks riigi halduses oleva kinnisvara kasutus võimalikult efektiivseks. Analoogset lähenemist oleks vaja riigile kuuluva vallasvara suhtes.