Kreeka ahtad võimalused

Praeguseks on võlatingimused teisenenud Kreeka jaoks väga soodsaks – näiteks EFSFis on pikendatud nii tagasimakse perioode kui ka alandatud oluliselt intressimäärasid. Kreekale antud toetuslaenude keskmine tähtaeg on praeguseks enam kui 30 aastat ja laenude tagasimaksmine algab 2023. aastal. Seniks on edasi lükatud ka intresside maksmine. Seega jutud võlgade tühistamisest või edasilükkamisest on suuresti tühjad lubadused – seda on juba märkimisväärses osas tehtud ja täiendavad muudatused oleksid potentsiaalselt väga väikesed ja eeldaksid võlausaldajatega sõbralikku läbisaamist.

Praegu kehtivast EFSFi toetusprogrammist on Kreekal veel võimalik saada 1,8 miljardit eurot, kuid seda üksnes juhul, kui veebruari lõpuks lõpetatakse nn troika programmi ülevaatus tõdemusega, et Kreeka on omapoolsed lubadused täitnud. See tingimus on oluline! Kreeka valitsus saaks veel loetud nädalate jooksul oma käitumist muuta, kuid usaldust on juba haavatud. Sellel on tagajärjed nii ülevaatusel positiivse hinnangu saamiseks kui ka tulevikus, kui Kreeka sooviks saada lisatuge. Kui Kreeka uus valitsus loobub kokkulepetest, siis kaob tal ka ligipääs rahale, seda nii EFSFist kui ka IMF-ist.

Kreeka valikud on piiratud – kuigi eelmine valitsus suutis saavutada eelarves ülejäägi, on valmiseelne aeg toonud kaasa maksude tasumises selge tagasilöögi. Reformide tagasipööramine praegu pakutud viisil tõstab valitsussektori kulusid ulatuses, mis viivad eelarve taas puudujääki. Seega oleks riigil vaja täiendavat raha, kuid turutingimustel Kreekale praegu keegi laenu ei anna. Kreeka ei ole veel võimeline iseseisvalt hakkama saama. On kaheldav, kas ka teised potentsiaalsed abiandjad peale IMFi ja EFSFi oleksid valmis andma praegustest tingimustest soodsamat tuge valitsusele, mis sõlmitud kokkulepetest kinni ei pea, eriti kui rahavajadus on akuutne.

Euroopa Liidu riigid soovivad, et Kreeka jääks euroopaliku maailma osaks, et sealne majandusseis hakkaks paranema ja oleks täidetud kreeklaste soov olla eurotsooni liige. Kuid Euroopa Liit põhineb riikidevahelistel lepetel, kus kõik osapooled täidavad oma kohustusi ja lubadusi. Loodetavasti mõistab seda ka Kreeka uus valitsus.