Sven Sester: Reform vaid kritiseerib teiste ideid

OECD riikides on madalapalgaliste inimeste maksukoormus kõrgema sissetuleku teenijatega võrreldes keskmiselt väiksem kui meil. Rahvusvaheline Valuutafond on märkinud, et peab tööjõu maksukiilu kolmes Balti riigis peamiseks struktuurse töötuse põhjuseks ning et selle vähendamine aitaks ohjata ka tööjõu ühikukulu kasvu ja parandaks konkurentsivõimet. Leiame, et need on Eesti jaoks olulised kaalutlused, isegi kui rahandusminister neid rumalaks peab.

Maksude alandamist nimetab rahandusminister vasakpoolseks meetmeks ja põimib oma jutu sisse osavalt vale, nagu karistaks IRLi maksureform kõrgema tulu teenijaid. Ka muutvat IRLi idee maksusüsteemi keeruliseks. Samm, mis vähendab makse, ei suurenda avalike vahendite ümberjaotamist ega tõsta kõrgema palga saajate makse, samas aga suurendab inimeste hakkamasaamist, on selgelt parempoolne poliitika. Mitu ajutise valitsuse viimase aja otsust lennukilt raha külvata on aga suunanud meie maksupoliitikat vasakule.

Rahandusminister unustab, et maksuvaba tulu leidmiseks ühest numbrist teise lahutamine on võrratult lihtsam kui iga tuhandest eurost suurema arve deklareerimine, mille peale valitsus ilmselt ettevõtjate käteplaginat ootab. Neidsamu ettevõtjaid kahtlustab minister nüüd selles, et kui riik väikest palka teenivatelt inimestelt vähem tulumaksu võtab, siis ettevõtjad ei investeeri ja teadmistepõhine majandus jääb meie õuele saabumata. Ettevõtjad oleks justkui kariloomad, keda ilmeksimatu riik maksupoliitika abil õiges suunas liikuma ajab.

Samal ajal on valitsuse poliitika tõsta põlevkivitööstuse olukorda arvestamata igal võimalusel keskkonnatasusid viinud koos nafta hinna langusega juba sadade töökohtade kadumiseni Ida-Virumaal. Kui Maris Lauri väidetu paika peaks, ootaks Ida-Virumaad peagi ees teadmistepõhise majanduse plahvatus, sest paljukirutud odavtootmine suleti. Selle eksperimendi tegelikud tagajärjed on kardetavasti probleemsemad. Võib kahelda, kas töötud rõõmustavad, et neid nüüd sissetulekulõksu langemine ei ähvarda.

IRLi eesmärk on, et võimalikult paljude Eesti inimeste peamine sissetulek oleks palk, millest on võimalik ära elada, mitte erinevad toetused. Meie ettepanekust on enim abi mitmele suuremas vaesusriskis olevale inimesele, näiteks üksikvanematele, kes kasvatavad üles veerandi Eesti lastest. See samm on tõhus ja tuleb astuda kohe, erinevalt mingitest ilujuttudest, mis peaksid meie õuele saabuma 4 või 15 aasta pärast.