Meditsiinis puuduvad reformimõtted

Poliitikutel oleks sel aastal võimalus meditsiinis midagi kardinaalselt muuta, sest märtsis toimuvad riigikogu valimised võivad senist valitsust põhjalikult muuta.

Paraku näitas vähemalt konverentsi Meditsiin 2015 vestlusring, et rahastamise aluseid pole poliitikutel plaanis muuta. Pigem tulevad pisemad muudatused nagu hambaravi hüvitis, haigushüvitised töötukassa alla jne. Ehkki prognooside järgi ei pruugi senise rahastuse juures mõne aasta pärast enam ravikindlustuseelarvest ja isegi reservidest jaguda, ei ole reformimõtteid. Sellest on kahju.

Välismaale siirdujad saavad otsa. Kindlasti ei rahune sel aastal maha arstide- ja nende palganappuse teema, kuid võib ennustada, et vähemalt välismaale suundumine pidurdub. Juba eelmise aasta lõpus kurtsid personalivärbamisfirmad, et arstid on Eestist “otsa lõppenud”. Loodetavasti hakkavad ka noored arstid kodumaist residentuuri eelistama.

Tekkima peab rohkem häid töökohti, sest see tõmbab arste – Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse soovib tööle juba praegu rohkem arste, kui kohti on pakkuda. Tänu haiglate võrgustumisele saab sujuvamalt täita lüngad väikses maahaiglas.

Küll aga kestab ka sel aastal õdede nappus. Teise pereõe lubamine perearstipraksistesse on haiglad õdedest veelgi rohkem tühjendanud. Perearst ei nõua öövalveid ja töö iseloom on rahulikum. Loodetavasti ei asu personalivärbajad nüüd täistuuril tegelema õdede keelitamisega välismaale, et seda auku veelgi suurendada.