• OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,28%7 652,86
  • DOW 300,26%53 417,16
  • Nasdaq −0,76%25 980,19
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,79
  • OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,28%7 652,86
  • DOW 300,26%53 417,16
  • Nasdaq −0,76%25 980,19
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,79
Aktiivselt juhitud fondide puhul võib vahel investeerimisotsuse tingida meeldiv ettevõtte külastus, mitte aruannetega põhjalik tutvumine, täpne analüüs ja hea prognooside tegemise võime, kirjutab investor Mikk Talpsepp.
Investor Mikk Talpsepp.
  • Investor Mikk Talpsepp.
  • Foto: Andres Haabu
Kuigi olen ise võtnud kursi aktiivselt juhitud fondi loomiseks ja minust ilmselt saab mõne aja pärast fondijuht, näen mitmeid aspekte, mille tõttu sellised fondid keskmisena ei suuda ületada turutootlust.
Esiteks, investeerimismaailmas liigub palju raha. Samas ligipääs börsidele on miljonitel, mis teeb börsid väga konkurentsitihedaks ja üha efektiivsemaks valdkonnaks, kus keskmisest paremate investeerimisvõimaluste leidmine muutub aina keerukamaks.
Teiseks tuleb vaadata, millega tegelevad aktiivselt juhitud fondide juhid tavapäraselt ja milliste ettevõtete investeerimise poole nad vaatavad. Siin on erisusi, kuid enamasti otsivad fondijuhid pigem suuri ettevõtteid, mille rahavood oleksid tugevad. Selliste ettevõtete leidmisega saadakse üldjuhul hästi hakkama, kuid järgmiseks faktoriks on ettevõtte eest makstud hind. Isegi kui hinnata mõlemat aspekti suhteliselt edukalt, saame me korraliku ettevõtte, mille eest maksame suhteliselt mõistliku hinda. Kuid kui vaadata antud investeeringut läbi investori silmade, siis sellise valikuga ei ole loodud investori jaoks eriti lisaväärtust. Tugeva rahavoo ja mõistliku hinna eest ostetud aktsiad paraku ei ole keskmisest parem investeerimisobjekt, kuigi väliselt võiks tunduda, et eduks on see piisav.
Isegi Warren Buffett kirjutas enda aktsionäridele, et tema lahkumise järel soovitaks ta investoritel osta turuindekseid jäljendavaid ETFe, mille haldustasud on väga madalad. Näiteks SP500 aktsiaindeksit jäljendava ETFi (sümboliga SPY) aastaseks haldustasuks on vaid 0,09%, mis keskmise valikuna on investori jaoks üks parimaid variante.
Eesti probleem on vähene investeerimine
Eestis on aga probleemiks see, et eestimaalane ei investeeri eriti üldse, vaid tarbib ja parimal juhul säästab. Tarbimine viib küll elu edasi, kuid investeerimiskultuuril on Eestis palju areneda, sest aktsiatesse investeerivaid elanikke – jättes välja kohustuslikud pensionifondid – on Eestis vaid umbes 3%, millega oleme pigem kusagil Aafrika, mitte Põhja-Euroopa või Põhja-Ameerika tasemel.
Kui kiirlaene võtvad 150 või 200 tuhat inimest suudaksid liikuda kiirlaenu asemel ots-otsaga kokku tulevasse segmenti; ots-otsaga kokkutulevad inimesed omakorda säästvasse segmenti ja säästvad inimesed investeerivasse segmenti, siis astuksime suure sammu parema investeerimiskultuuri suunas isegi juhul, kui investeerimiseks kasutada fonde, mis jäävad keskmisele tulemusele alla.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 30.04.15, 07:45
Warren Buffetti jälgedes
Investoritest vennad Mikk ja Tõnn Talpsepp lõid investeerimisguru Warren Buffetti jälgedes investeerimisfirma, millega loodetakse kaasata kohalikelt investoritelt miljoneid eurosid, kasvada keskmiselt 26% aastas ja jõuda ühel päeval börsile.
Börsiuudised
  • 30.04.15, 07:30
Debatt: investeerida või mitte?
Kui investor Raivo Hein otsustas pärast vendade Mikk ja Tõnn Talpsepa poolt loodud investeerimisfirma prospektiga tutvumist vähemalt esialgu aktsiate märkimisest loobuda, siis väikeinvestor ja LHV pensionifondide turustaja Birger Aavik on emissiooni juba pikalt oodanud.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
KIK avab taotlusvooru kaugkütte soojustorustike uuendamiseks
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele