• OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 225−1,59%71 200,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
  • OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 225−1,59%71 200,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
Investeerimise keskne põhimõte on teenida tulu, kuid eetiline investor ei saa seda teha iga hinnaga, kirjutab ettevõtjast väikeinvestor Elmo Somelar.
Elmo Somelar
  • Elmo Somelar
  • Foto: Erakogu
Investeeringu tegemisel annavad investorid kas otse (osaluse omandamisega) või kaudselt (fondide kaudu) ettevõtetele vahendid, millega luuakse kaupu või teenuseid ja sellega toetatakse ettevõtte maailmavaadet.
Ei ole eetiline toetada toodet või teenust, mis põhjustab inimestele kannatusi või surma, suurt kahju keskkonnale, loomadele jms. Toodetest või teenustest, mis on ka meie ühiskonnas probleeme tekitanud võiks esile tuua alkoholi ja tubakatooted, hasartmängud ja kiirlaenud. Siiski oleneb palju kontekstist ja konkreetsest juhtumist. Alkoholi tootev ettevõte võib olla sotsiaalselt vastutustundlikum kui spordirõivaid tootev ettevõte. 
Kõik ühiskonna liikmeid ei jaga sarnaseid väärtusi, mille tõestuseks on narko- ja inimkaubandus, prostitutsioon ning illegaalne relvaäri. Investeerimisotsuse langetamisel on oluline aru saada mida tegelikult ostetakse, millist väärtust see toode või teenus inimeste jaoks loob millist maailmavaadet toetatakse. Kas lühiajaline kasu võib pöörduda pikaajaliseks kahjuks?
Üldistest väärtushinnangutest lähtudes on meie kõigi huvides puhta keskkonna säilimine, inimeste tervis ja heaolu, turvaline elukeskkond, tooted ja teenused, mis loovad inimeste jaoks väärtust ja muudavad elu paremaks. 
Ettevõtted, tundes oma positsiooni ohustatuna ja ühiskonna kasvavat survet, on hakanud rääkima sotsiaalsest vastutusest ja tulu jagamisest heategevuslikele ettevõtmistele. Kas lihtsam on selliselt teenitud tulu vältida või hiljem tagajärgedega võidelda? Laekunud aktsiisimaks versus saastunud keskkond, laekunud aktsiisimaks versus alkoholism ja sellega seotud sotsiaalsed probleemid? Alternatiivne roheline energia ja puhtam elukeskkond, tervislikud eluviisid ja inimeste arengut toetavad tooted – need on meie valikud. 
Tarbijatena anname iga ostu ja ostmatajätmisega oma „hääle“ ebaeetilise toote või teenuse poolt või vastu. Tehes investeeringuid on oluline mõista, millist kasu või väärtust loob loodav toode või teenus inimestele, kuni ei ole tõestatud maavälise elu olemasolu.
Teadlik investor peaks mõtlema kapitali liigutamise tagajärgedele. Muretsed inimeste tervise pärast – ära investeeri tubakatooteid tootvasse ettevõttesse. Usud, et tehnoloogilised lahendused on inimkonna hüvanguks – investeeri tehnoloogiasektorisse.
Eeldatav kasu võib sageli üle kaaluda ka eetilised tõekspidamised, sellisel juhul on olulisem teada, kuhu suunatakse teenitud tulu. Üks võimalus on filantroopia. Benjamin Franklin uskus ühiskonna võimesse ennast ise ümber kujundada. 
2012. aastal teatati ajakirjanduses 81 miljardärist, kes olid nõus andma poole oma varast heategevuseks, selle kampaania tegid 2010. aastal avalikuks Warren Buffett ja Bill Gates. Raha ei jaga meiega samu väärtusi, eri kätes on sel eri tähendus. Lihtsalt raha äraandmine ei loo mingeid väärtusi, vaid tekitab pigem sotsiaalseid probleeme. Väärtuse loomine investeerimise kaudu ja sellest osa suunamine sotsiaalsetesse ja mittetulunduslikesse projektidesse muudavad elukeskkonda kontrollitult paremaks. Suurim kasu ühiskonnale tähendab ka suuremat kasu investorile. Mina soovitan tulevastel investoritel vältida ebaeetilisi investeeringuid, mis on vastuolus isikliku või ühiskondliku moraali ja väärtustega.
Samuti võiks investori põhimõte olla päevapoliitikast hoiduda. Näiteks Venemaa kui regioon ei ole teistest halvem ega parem, sest investor ostab reeglina konkreetset ettevõtet. Kui selle ettevõtte tooted või teenused aitavad üldisele heaolule kaasa ja on inimestele vajalikud ning ei lähe vastuollu investori väärtushinnangute ja moraaliga, ei näe ma probleemi.
Kui investeerimine ja eetika käivad lahus jääb loota, et teenitud tulu reinvesteeritakse millessegi, mis toetab ühiskonna väärtusi ja moraali ning loob üldist heaolu. Kaalusin investeerimist Olympic Entertainment Groupi (OEG) aktsiasse ja otsustasin seda teha, sest ettevõte positsioneerib ennast meelelahutajana, on rahvusvaheline ettevõte, suur tööandja, lähtub rangelt seadustest, on olümpiakomitee suurtoetaja, toetab mitmeid heategevusprogramme ja tasub riigile hasartmängumaksu. 2014 oli ettevõte teenindusvaldkonnas konkurentsivõimelisim ettevõte. See on positsioon, millest saadav tulu võiks minna ühiskonna arengut toetavatesse projektidesse.
Soovitan investoritel börsifirmade puhul pöörata tähelepanu toodetele ja teenustele, sest iga aktsia ostuga ei osta investor mitte aktsiat, vaid tükikest ettevõttest. Maksab jälgida ettevõtte sotsiaalse vastutusega seotud tegevusi ja püüda mõista, kas need on deklaratiivsed või nendest tegevustest on reaalne kasu. Investeerimisel peame arvestama, et ühiskonna üldiste väärtuste ja moraali normidega, millega ei tohiks investeeringud vastuollu minna, analüüsima tagajärgi, mida me võime põhjustada oma kapitali usaldamisega ettevõtte kätte ja lähtuma konkreetsest ettevõttest ning tema poolt pakutavatest teenustest ja toodetest. Alati on võimalus suunata osa teenitud tulust heategevuseks või projektidesse, mis ei ole kasumit taotlevad. Sellega anname me midagi ühiskonnale tagasi. Vahel piisab ka sellest, kui me enne igat ostu kaalume läbi kas meil on seda toodet või teenust vältimatult tarvis.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele