Sahkerdajast saab lahti kehtiva õiguse abil

Äripäev tutvustas viimati Euroopa Liidu direktiivist tulenevat võimalust kõrvaldada hangetelt järgnevaks kolmeks aastaks isik, kes on varem korduvalt hankelepingut rikkunud. Direktiivi ülevõtmine on plaanitud 2016. aasta kevadeks. Regulatsiooni kehtestamist ootavad ilmselt kõik hankijad, kes on hädas hankelepinguid ebakvaliteetselt täitvate partneritega, ning ausad ettevõtjad, kes jäävad sahkerdajatest konkurentide pakutava madalama hinna tõttu lepingutest ilma.

Kuid riigihangete seadus võimaldab ka praegu hankemenetlusest kõrvaldada isiku, kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on kutse- või ametiliidu aukohtu otsusega või muul sellesarnasel alusel tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu. Säte tugineb eelmise riigihangete direktiivi samasisulisele normile, mille kohaldamisalasse võivad Euroopa Kohtu hinnangul kuuluda ka pakkuja varasematest lepingutest tulenevad rikkumised. Nimelt on Euroopa Kohus märkinud, et eksimusena kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu ei tuleks käsitada mitte ainult selle ettevõtja kutseala suhtes kehtivate kutse?eetika eeskirjade rikkumist kitsas tähenduses, mille tuvastab selle kutsetegevuse üle järelevalvet teostav organ või mis tuvastatakse jõustunud kohtuotsusega, vaid igasugust süülist käitumist, mis mõjutab asjaomase ettevõtja usaldusväärsust.

Niisiis on võimalik sahkerdajaid hangetelt eemaldada juba praegu kehtiva õiguse alusel. Eelkõige tuleks seda teha juhul, kui ettevõtja varasemate lepingute rikkumise kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Muu sellesarnase alusena ülalviidatud sätte mõttes võiks käsitada ka juhtu, kui rikkumiste üle ei ole kohtus vaieldud, kuna ettevõtja on tema rikkumiste suhtes rakendatud sanktsioonidega nõustunud ja sellega rikkumisi tunnistanud (tasunud kahjunõude või leppetrahvi, lepingu ennetähtaegse lõpetamisega nõustunud vms).