Avalik palk aitab leida õigeid töötajaid

Lisaks peab potentsiaalne uus töötaja tundma läbirääkimiste käigus pidevat stressi, sest tulevane tööandja on tema suhtes võimupositsioonil. Tööle kandideerimise stressi taustal võtab kogu aeg lisaenergiat küsimus, kui palju võib töötaja palka küsida ilma, et ta oma oskusi liiga odavalt müüks või et liigsuure palgaootuse peale läbirääkimised kohe katkeksid.

Samuti toob palkade varjamine kaasa vähest usku tööandjatesse. Miks peakski töötaja tööd otsides keerutama palgaküsimuse ümber lootuses, et ta ei jää läbirääkimistel kaotajaks, kui on võimalik minna välisriiki, kus sellist muret pole? Tööotsija tunneb teravalt, et tema peab palka paluma ja tööandja valik on, kas nõustuda või mitte. Selle asemel võiks toimida koostöösuhe, kus tööandja tunneb, et on saanud endale väärilise töötaja, ning töötaja omakorda, et kompensatsioon on vastavuses tema väärtusega.

Mitteavalikud palgasüsteemid tekitavad ühtlasi kollektiivis usaldamatust ja uudishimu, rohkem ebakindlust, kuulujutte ja paranoiat. Kui töötasude süsteem pole loogiline, tekib pikapeale halvakspanu. Alamakstud töötaja lahkub paratamatult mingil hetkel ettevõttest tundega, et teda ei hinnata ning et tööandja on temaga manipuleerinud.

Ebaõiglane eelistamine. Tööandjale on ühiskonna palkade avalikustamiseks mitte valmisoleku argument sageli hoopis vabanduseks, et mitte lõplikult välja töötada õiglast palgasüsteemi. Selline olukord lubab eelistada ühte töötajat teisele, olgu siis staaži, isikliku tutvuse, soo või mõne muu põhjuse tõttu.

Praeguses süsteemis, kus töötaja peab palgaküsimustes pöörduma info saamiseks erinevate kolmandate poolte poole, ei saa tekkida kahepoolset usalduslikku suhet.