Riigikogu liige Lembit Kaljuvee teeb ettepaneku maksustada pangandussektor ettevõtte tulumaksuga, sest see annaks tuge riigieelarvele ning süvendaks Eesti inimeste usku õigluse võimalikkusesse.
Riigikogu liige Lembit Kaljuvee.
  • Riigikogu liige Lembit Kaljuvee.
  • Foto: Erik Prozes
Tegelikult on selleteemalised arutelud juba ammu käinud, aga mingile tõsisemale tasandile pole jõutud. Aga arutlegem. Endise pangatöötajana tean väga hästi, et finantssektor on viimased 20 aastat elanud justkui või sees. Minevikus oli muidugi ka aegu, kus pangandussegi investeeriti, uuendati oluliselt tark- ja riistvara. Aga need ajad on ammu möödas.
Viimastel aastatel on pangad oma teenuseid järjest vähendanud – suletud on kontoreid, vähendatud nende lahtiolekuaega, ära on korjatud pangaautomaate. Ja eelkõige on kannatanud just väiksemad kohad ning inimestel muutub elu maal ehk suurematest linnadest väljaspool aina võimatumaks. Pankade kasuminumbrid on aga kohati lausa müstilised.
Paraku pole aga võrdsust siingi. Pankade emamaades on nendesamade pankade teenused palju odavamad kui asumaal ehk siis Eestis. Samas on Eestis panga kulud teenuste osas palju väiksemad. Ka töötajatele makstakse palka oluliselt vähem kui kodus. Ja raha hoitakse enda käes väga odavalt. Seejuures me ei tea, mis selle meilt väljaviidava rahaga üldse tehakse.
Eestil on aga maksuraha väga vaja. 20protsendiline maks annaks eelarvele suurt tuge. Siis oleks võimalik oluliselt enam toetada politseid ja läbi viia ka piirivalvereform, mida praegusel ajal on hädasti vaja teha. Kui pangandussektor tulumaksuga maksustada, võiks tulu ületada 100 miljonit eurot aastas.
Lisaks riigieelarve tummisemaks muutumisele süvendaks pangandussektori maksustamine ka meie inimeste usku õigluse võimalikkusesse.
Just pangandusest oleks õige maksuraha võtta, sest selles majandusharus pole viimastel aastatel oluliselt investeeritud ja pole seda ette näha ka lähitulevikus. Näiteks raske- ja mäetööstuses, mida ma täiendavalt ei maksustaks, on tegu väga suurte investeeringutega. Põlevkivisektor on praktiliselt kogu oma tulu investeerinud.
Loomulikult on kõik eelöeldu vaid idee- ja mõttetasandil. Lahendusi hetkel veel pole. Lisaks tuleks lahendada mitmeidki probleeme, sealhulgas juriidilisi. Ometi on seda teemat just viimasel ajal paljudes ringkondades arutatud. Ning teema ka väärib arutelu ja arvutusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele