Meie piiratud nutikus

Väikeses Eesti riigis on erinevate arengukavade väljatöötamisega seotud muljetavaldav hulk inimesi. Neid andekaid inimesi tuleb pidevalt juurde ja nende oskused järjest paranevad, sest õnneks on arengukavasid vaja piisavalt tihti uuendada. Nii jääb üle vaid imestada, miks siis Eesti ei ole juba viie rikkama riigi seas.

Me võiksime selles vallas veelgi edasi liikuda ja üllatada kogu maailma oma nutikusega, lastes mõnel oma start-up firmal kirjutada arengukavade väljatöötamise äpi. Eesti uueks ekspordiartikliks võiks see sobida päris hästi. Kujutan juba ette presidenti tema järgmisel välisvisiidil mõnele kolleegile x-tee asemel näitamas, kuidas ta oma mobiilis nuppu vajutab ning printerist tuleb uus, mahukas, värviline ning kindlasti ka matemaatilist mudelit sisaldav arengukava. Menüüst peab ainult valima, mis valdkonna kava vaja on – kas energiamajanduse, teaduse ja innovatsiooni, regionaalpoliitika või mõne maakonna oma.

Kuidas siis ikkagi on võimalik, et olles ise nii nutikad, meie arengukavad kiiresti peale väljatöötamist ununevad ja elu isevoolu teed pidi edasi läheb? Suure ärevusega ootame arengukava perioodi lõpus tehtavat kokkuvõtet ja tõdeme, et jälle ei ole läinud nii nagu tahtsime. Veel piinlikum, kui riigikontroll ka oma aruandes selle välja toob.