Teede kvaliteeti kampaania korras ei tõsta

Tee ehitus algab hankemenetlusest, millele riigihangete seadus kehtestab ranged reeglid.  Hankekonkursi võidab üldjuhul madalaim hind. Kvaliteetsem ja vastupidavam asi on üldjuhul kallim ning hanget oleks võimalik korraldada ka majandusliku soodsuse alusel, kuid praktikas kutsub selline lähenemine esile arvukaid vaidlusi hanke tingimuste ja hindamise objektiivsuse osas. Tõenäoliselt jääb madalaim hind ka edaspidi peamiseks kriteeriumiks, mida hankijad kasutavad.

Tee kvaliteedi alustala on projektlahendus. Üldjuhul on projektlahendus tellija poolt pakkujatele ette antud ja seda hanke käigus enam muuta ei tohi. Ehitaja on sunnitud järgima etteantud projektlahendust isegi juhul, kui see on puudustega. Kahjuks on tehnilised projektid, mille järgi tuleb ehitada, kõikuva kvaliteediga. Projekteerimistöödega on kiire ja Eestis lihtsalt ei ole piisavalt vajaliku tasemega projekteerijaid. Kui aga lubada hanke võitjal projektlahendust töö käigus muuta, tekib kahtlus, et konkursil osalejaid ei ole võrdselt koheldud.

Rahaliste vahendite piiratuse korral on mõistlik leida kvaliteedioptimum, mida nõuda. Selle sätestamisel tuleb mängu tellija kompetentsus. St küsimus, kas tellija teab täpselt, millist kvaliteeti ta soovib, kas suudab seda hankedokumentides üheselt kirjeldada ja kas soovitud kvaliteeditase on mõistlik ning põhjendatud. Kui tellija nõuab midagi, millest ta ise lõpuni aru ei saa, on nõudmistele vastavust kontrollida keeruline. Projekteerimise ja ehitamise taustsüsteemil – juhendid, juhised, eeskirjad ja muud normdokumendid – on protsessis määrava tähtsusega roll, seepärast peavad nendes esinevad nõuded enne kehtestamist olema eelnevalt põhjalikult läbi kaalutud. Pimesi numbritega mängides võib juhtuda, et tekib arvestatav kulude kasv ilma märkimisväärse mõjuta kvaliteedile. 2013. aastast on tuua näide, kus materjali filtratsiooni katsemetoodika muutmisega kuulutati dreenkihi ehitamiseks sisuliselt kõlbmatuks valdav osa Eesti seni kasutusel olnud karjääridest. Seejuures puudub ühene seos kahe erineva metoodika järgi määratud filtratsiooninäitajate vahel.

Ainuüksi lepinguliste nõuete karmistamisega ei ole võimalik saavutada vajalikku tulemust. Mis tahes nõude täitmise tagab ikkagi tellija või tema palgatud ehitusjärelevalve kontrolltegevus. Kui kontroll puudub või on ebapiisaval tasemel, jääb üle loota vaid ehitaja eetilisele käitumisele. Ehitusettevõtete sisemine eetika on varieeruv, küllalt on nii hea ehitustava nõuetekohase järgimise kui ka kontrolli puudumise ärakasutamise näiteid. Järelevalve on kahtlemata vajalik, kuid sellest ei tohi kujuneda ehitusprotsessi põhjendamatult pärssiv tegevus. Kui järelevalve oma õigust tööd objektil peatada ülemäärase sagedusega kasutab, jääb objekt tähtajaks valmis ehitamata. Halvemal juhul ei olegi sama kooslusega enam võimalik lõpuni ehitada.

Järelevalve, tellija lepinguline partner, esitab tellijale kvaliteedikontrolli tulemused. Katsetused ei ole üldjuhul korratavad täpselt samade tulemustega. Samas ei pea paika väide, et kontrollkatsete tulemuste erinevus võib lõputult hälbida. Üksikkatse põhjal ei saa veel teha üldistavaid järeldusi, kui aga terve katsete seeria näitab ehitatu mittevastavust nõuetele, siis ilmselt nii ongi.

Ebapiisava kvaliteediga töö taga võib olla mitmeid põhjusi ja kõik protsessis osalejad peaksid selgusele jõudma, millises osas on kvaliteet seotud nende tegevusega. Projekteerija vastutagu tehnilise projekti kvaliteedi eest. Ehitaja vastutagu tellija seatud nõuete järgimise eest. Järelevalve vastutagu piisava tasemega ja sagedusega kvaliteedikontrolli teostamise eest. Tellija ülesandeks on seada põhjendatud nõuded ning tagada, et kõik asjaosalised neid täidaksid ning saaksid mittetäitmise korral vajalikul moel vastutusele võetud. Juhuslikku eksimust ei pea tingimata sanktsioneerima, tahtlikku ja süsteemset pettust aga küll. Lihtsad reeglid ja lihtne loogika. Võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt ei tohi kellelegi teha erandeid ja mööndusi.