Kuidas börsile elu sisse puhuda

Börs puudutab enamikku Eesti tavakodanikke ning ettevõtteid. Börs osutab olulist teenust tööstuse- ja teenusesektorile, võimaldades ettevõttele ligipääsu kapitalile, et investeerida. Börsi mõte on suunata kodanike säästud investeerimisfondide kaudu otse ettevõtjateni.

Miks peaks kaasama kapitali börsi kaudu, kui pangad on lahked laenuraha jagama? Jah, pangalaenud on oma olemuselt „odav raha“, kuid pangad ei peaks kunagi laenu andes võtma ülemäära riske. Suuremat riski võtab omakapital. Kapitaliturud täiendavad laenuturgu ja vastupidi.

Eraisikud saavad teha ka ise investeerimisvalikuid ja paigutada oma sääste otse börsile, see on tehtud inimestele väga lihtsaks. Aga ikkagi. Börs tundub kuidagi kauge, elitaarne, riskantne – on ju paljud Eesti investorid kaotanud raha finantskriisi tulemusena või kaotanud huvi investeerimise vastu, sest pole lihtsalt sobivaid ettevõtteid – viimati lahkus börsilt eraisikutest investorite lemmik Eesti Telekom. Aga kui vaadata börsiaktsiate tootlusi läbi aegade, kasutades selleks USA S&P 500 ettevõtte indeksit, siis 10aastane keskmine tootlus investeeringult on 9% ning 30aastane tootlus isegi 11,6%. See on kõvasti parem kui deposiidi intressid.

Selle nädala uudis ütleb, et Nordea pensionifond müüb oma portfellis olevaid Eesti aktsiaid Tallinna börsil. See on järjekordne kinnitus „vanale tõele“ – see, kus riigis tehakse investeerimisotsuseid, määrab selle, kuhu raha investeeritakse. Nordea pensionifondide investeerimisotsused tehakse väljaspool Eestit. Tulemuseks on pensionifondide vahendite väike osakaal Eesti turul. Tallinna börsi likviidsusele on see järjekordselt valus hoop, kui üks oluline pikaajaline investor enam kohalikul väärtpaberiturul ei osale. See ei pruugi olla riskide hajutamise seisukohast halb, kuid niikaua, kui me sarnaselt teiste Põhjamaade riikidega ei hoolitse selle eest, et meie pensionivarade otsused tehakse Eestis, tagame hoopis selle, et Eesti majandusse meie oma säästud läbi pensionifondide ei jõua.

Mida teha, et elavdada börsi ja tagada pikaajaliste investorite huvi?

Peamine initsiatiiv börsi arendamisel jääb erasektorile, kuid Eesti riik peaks toimima eelkõige turu käimatõmbajana, st näitama head eeskuju.

Esiteks, börsile peab tulema uusi ettevõtteid.

Eesti riigiettevõtted peaksid olema pidevad kapitali kaasajad börsi kaudu (aktsiad või võlakirjad). On vaja liideraktsiat, mis paneb heas mõttes kulme kergitama investoritel mujal Euroopas. Kui Eesti Telekom 1999. aastal Tallinna börsile tuli, avastasid paljud välisinvestorid enda jaoks esmakordselt Eesti. Sellest tõusis kõvasti kasu ka järgmistele börsiaktsiatele. Usun, et erasektori ettevõtted tulevad järele, kui näevad, et suured riigiettevõtted on suutelised end edukalt finantseerima börsi kaudu.

Teiseks, kohalikud säästud peaksid osalema rohkem kohalikus majanduses ning pensionifondid peaksid olema aktiivsemad investorid kohalike fondide kaudu või osalema otse riigiettevõtete aktsionäride ringis.

Välisinvestorid tulevad meelsamini kaasa, kui näevad likviidsemat ja suuremat turgu, millesse ka kohalikud investorid usuvad.

Kolmandaks, võiks teha ühtse Balti börsi

- st NASDAQ OMX peaks oma Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid tooma ühe mütsi alla (eeldatavalt Tallinna). Börsi reeglid oleksid täpselt samad. Kauplejad oleksid vaid ühe börsi liikmed. Ettevõtteid börsil oleks rohkem ja likviidsus parem. Oleksime kindlasti investoritele atraktiivsemad.

Ei tahaks võrrelda Tallinna börsi Mongoolia börsiga, kuid ei saa teisiti. Mongoolia riigi SKP on kaks korda väiksem kui Eestis, kuid Mongoolia börsiettevõtete turuväärtus on sama, mis Tallinna börsil ehk 1,7 miljardit eurot. Veel 2006. aastal oli Mongoolia börs maailma väikseim. Loodame, et 10 aasta pärast võrdleme ennast Viini või Varssavi börsidega.