- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,16%7 662,4
- DOW 300,23%53 398,05
- Nasdaq −0,36%26 086,22
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,16%7 662,4
- DOW 300,23%53 398,05
- Nasdaq −0,36%26 086,22
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti majandusmudel võimendab konjunktuurtsüklit
Kuna Eestis puudub sisuliselt nii raha- kui ka fiskaalpoliitikat, siis toimuvad siinsed konjunktuuripöörded välismaa ja erasektori mõjul. Sellest tuleneb teistest riikidest suuremad majanduslikud kõikumised.
Majanduse aktiivsus, ehk konjunktuur, on tihedalt seotud raha nappusega. Kui raha nappus suureneb, siis konjunktuur halveneb. Ja vastupidi.
Enamikel riikidel on poliitikutel ja keskpankadel võimalus mõjutada raha nappust fiskaal- ja rahapoliitika kaudu. Mida suurem on usaldus raha vastu, seda võimsam on fiskaal- ja rahapoliitika.
Eestil ei ole aga iseseisvat rahapoliitikat, ja fiskaalpoliitika on erakordselt jäik (riigieelarve nullilähedane), nii et siin puudub poliitikutel sisuliselt võimalust raha nappust kontrollida. Raha rohkust või nappust määrab välismaa. Ja mitte välismaa riigid, vaid välismaa erasektor. Kui välismaa ersektor leiab, et Eestisse on mõistlik investeerida siis väheneb siin raha nappus. Samamoodi kui eksport tõuseb või import langeb. Pankade kaudu mõjutab välismaa ka Eesti erasektori rahaseisu.
Selle asemel, et poliitikud sekkuvad majandusse kui konjunktuurspiraal on piisavalt kaugele allapoole keerlenud, siis Eestis tuleb sekkumine alles siis kui välismaa nii soovib. Paljuski tähendab see, et välismaa investorid ja pangad otsustavad millal on aeg pöörata Eesti konjunktuur üles või alla.
Kui riigid pumpavad raha majanduse sisse, siis neid ei morjenda kui konjunktuur ja varahinnad on kukkumisel. Vastupidi, sekkumine ongi selleks et peatada kukkuvat majandust. Seevastu, kui erasektor peab seda tööd tegema, siis tahetakse näha varahindade kukkumise lõppu, enne kui uut raha sisse investeeritakse.
Niisiis, olenevalt riigi- ja erasektorite fundamentaalselt erinevatest sekkumispõhimõtetest (riik sekkub kui on "vaja", ersektor sekkub kui on "soodne") siis on Eestis mõistlik oodata tunduvalt suuremaid konjunktuurkõikumisi kui mujal maailmas.
Kui Eestil oleks 2009. aastal olnud fiskaalpoliitika sama võimalustega nagu mujal Euroopas, siis oleks Eesti riik vabalt võinud kulutada 10-15 mrd lisaraha. Selle raha mõju majanduskasvule oleks olnud tohutu. Lühiajaliselt väga positiivne mõju, pikaajaliselt pigem negatiivne mõju. Või tsükliliselt öeldud, majanduslangus oleks väiksem, ja järgmine tõus oleks ka väiksem. See positiivne mõju mis tsüklilisus avaldab majanduse efektiivsusele oleks ka olnud väiksem.
Niisiis, sügavale langusele järgneb järsk tõus.
Olgu lõpuks öeldud, et tänases Eestis mängib muidugi Euroopa Liidu poolt finantseeritud toetusprogrammid suurt fiskaalpoliitilist rolli. Kuna need väljamaksed on aga pigem tõusmas, ja kuna euro on tulemas, siis jääb veel kindlamaks järeldus: Järgmine majanduskasv tuleb Eestis jõulisem kui teistes riikides.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele