Mida positiivset pakub meile tänane tööturusituatsioon?

Kolmandaks, suurenenud on tööjõu pakkumine ning selle pakkumise sees on ka palju nö kvaliteettööjõudu, moodsat väljendit kasutades talente, mis ei ole võrreldes buumiajaga ka enam nii kallis. Ühendriikide tehnoloogiaettevõtted on kasutanud majanduslangusi parima insenertehnilise personali värbamiseks. Näiteks võiks tuua Teise maailmasõja järgse The Hewlett-Packard Company (tänane HP), kes värbas massiliselt valitsusasutustest sõjatellimuste vähenemise tõttu koondatud personali. Personaliotsingufirmad Eestis on juba puutunud kokku värbamisprojektidega, kus tegeletakse vähemvõimekamate ning suhtumisprobleemidega töötajate varjatud väljavahetamisega. Siit ka mõte tööotsijatele: tööotsingutes omavad üha suuremat väärtust sotsiaalsed võrgustikud, mille kaudu varjatud tööpakkumised liiguvad.

Neljandaks, vähenenud tellimused annavad aega arendustegevuseks ning enesetäiendamiseks. Buumiajast meenus, kuidas paljud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhid olid hädas sellega, et kogu tööaeg läks operatiivjuhtimise peale, mis aga omakorda ei jätnud aega strateegiliseks planeerimiseks ning arenguga seotud küsimustega tegelemiseks.

Mäletan selgesti kuuajatagust artiklit Äripäevas, kus keegi Euroopa Liidu funktsionäär viskas avalikult kivi ettevõtjate kapsaeda, et need on suutmatud oma tooteid/teenuseid eksportima ning et meie peaministri süüdistamise asemel võiksid ettevõtjad tegeleda enesetäiendamise ning välispartnerite otsimisega.

Kriisiaega võiks kasutada spetsialistikompetentsi tõstmiseks sektorites, mis täna ei ole ekspordisuutlikud (näiteks ehitusprojekteerimine). Lihtne öelda, keerulisem muidugi teha, aga pikemas perspektiivis vähendaks see siiani ainult siseturule orienteeritud teenusettevõtete omavahelist ebaausate konkurentsivõtete kasutamist ning vastastikkust sopaloopimist – eksporditurgude tekkimisega on „metsas rohkem süüa”. Uue töölepinguseadusega peaks ära kaduma ka senine tasemeõppe erisoodustus.

Viiendaks, suurenenud konkurents kasvatab ka ettevõtte personali distsipliini. Samas ei tohiks tööandjad väljavahetamisega ähvardades töötajaid ületunde tegema sundida. Hirmuvalitsus ei tõsta pühendumust. Pühendunud töötajad saavad ise aru, et selleks, et nende tööandja jääks ellujääjate kategooriasse, peab nende töösooritus olema eeskujulik.

Kuuendaks, kriis toob alati välja inimeste tõelised väärtused ning on parim aeg mainekujunduseks. Sellest lõikavad kasu nii tööandjad kui ka –võtjad. Tööandja jaoks selgub, kes on tema ettevõtte kullavara ning töövõtjate jaoks saab selgeks, milline on tööandja tegelik personalipoliitika. Alles hiljuti puutusin kokku ettevõttega, kes oma kodulehel on põhiväärtusena maininud töötajatest hoolimist, ent samas kasutab kaheldavaid meetodeid töötajatest vabanemiseks.