Järgmise majandusõitsengu kutsub esile elektriauto

Majandusõitsengu tekkimiseks on vaja nõudluse kasvu ja võimalust selle rahuldamiseks pakkumise kaudu. Pisut küüniliselt öeldes on sõjajärgne olukord kiire majandusarengu tekkimiseks ideaalne. Algtase on madal, inimesed, teades, mida nad tahavad, teavad ka seda, kuidas seda nõudlust rahuldada oma töö, toorme, tehnoloogia ja teadmiste abil. Teisest küljest on aga nii, et riigis, kus nõudlus on soikunud, on majandusõitsengut esile kutsuda raskem. Jaapan ja Saksamaa on näited rikkast riigist, kus just rikkuse tõttu on nõudlus majanduse arendamise järele suhteliselt vähene. Niisuguses riigis on kasumlikult investeerida raske, sest „kõik” on juba saadaval.

Majandusaktiivsus on tsükliline, aga mingi uus tehnoloogia võib majandusõitsengut võimendada. Mitte väga ammu tagasi lõikas maailmamajandus kasu interneti levikust. Nõudlus internetipõhiste teenuste järele tõusis tohutult ning seda nõudlust suutis rahuldada uut sorti tööjõud ja uus tehnoloogia, mida kasutati selles sektoris. Tänu internetile kasvas kogu maailma majandus mitu aastat järjepanu.

Viimastel aastatel on maailmamajanduse kasv toimunud peamiselt Aasia tõusu tõttu ja selline suund mõistagi jätkub. Hiina majandusõitsengu algtõuge ei pärinenud siiski mitte Hiina nõudlusest, vaid Läänemaailmast. Käsikäes kapitalismi ja eraomanduse arenemisega toimuvad Hiinas järk-järgulised muutused. Tähtis on seejuures, et maa omandiõigus tekitab krediidi kasvu ja kogunõudluse suurenemist majanduses. Tulevik näitab, kas Hiinast saab küps kapitalistlik riik või mitte.