Tallinna börs käis põhjas ära

- Eesti Telekom toodab stabiilselt 13-14 kr maksueelset kasumit aktsia kohta, aktsia hind on samas aga vaevalt üle 100 kr. Ka Tallinna Vee aktsia on sarnaselt atraktiivne, tootes pea riskivaba rahavoogu. Norma aktsia ei ole mitte ainult madala riskitasemega rahatootja - ettevõtte bilanss pungitab rahast, olles aktsiahinna põhiosa kattevara.

- Baltika ja Olympicu – ettevõtete, mis on rohkem laienemiselt orienteeritud – aktsia on samuti tugevasti kukkunud. Ettevõtted on aga siiski, hoolimata käesolevast karmist majandusaastast, rahvusvahelise laienemiskavaga järje peal. Praegust hinnataset vaadates tundub, et turg ei arvesta nende ettevõtete kasvuvõimalustega.

- Veel üks näide kasvupotentsiaaliga ettevõttest on Tallinna Kaubamaja. Ettevõte on juba saavutanud kriitilise suuruse ja ettevõte suurendab tulubaasi, laiendades nii tootevalikut kui minnes ka uutele turgudele. Praegu lõikab tütarettevõte Selver kasu madalatest ehitushindadest, laiendades äri Lätti. Baltimaade esmatarbekaupade turul on ruumi vaid piiratud arvule tegijatele ja Tallinna Kaubamaja tundub olevat muutunud üheks neist.

- Tallink investeeris liiga palju ja pingutas finantsküljest viimaste aastate jooksul üle. Siiski on viimased kuud hakanud tooma häid uudiseid: konkurents tundub lõdvenevat, kütusehinnad on mõnevõrra langenud ja mittekasumlikud ärid on lõpetatud. Tallinki turupositsioon on kogu aja olnud tugev ja kui intensiivsest finantseerimisest põhjustatud probleemid leiavad leevendust, siis paelub Tallink taaskord investorite tähelepanu.

- Ekspress Grupp on pärast aktsiaemissiooni saanud investoritelt palju negatiivset tagasisidet. On raske uskuda, et aktsiahinna möödunud aasta totaalne hinnalangus võiks viidata ettevõtte hästi läbi mõeldud ümberhindamisele.

Kasumit silmas pidades tuleb 2009. a arvatavasti raske enamikule Tallinna börsil olevate ettevõtetele. Euroopa riikide majandus üldiselt nõrgeneb veelgi. Teisest küljest jällegi on tõenäoline, et euro intressimäärad langevad. Eesti on langeva majanduse ja väliste tegurite tõttu tõusvate intressimäärade tõttu olnud raskes olukorras. Eeldades et euro intressimäärad langevad, lõikab Eesti järgmisel aastal eurodes laenu võttes kasu. Selleks ajaks vaatab ka aktsiaturg lootusrikkalt tulevikku, oodates järgmist mitme aasta pikkust kasvuperioodi, mis algab kas 2009. a lõpus või 2010. a alguses.

Märgukell ei hakka helisema siis, kui aktsiahinnad põhja jõuavad - igaüks peab ise langetama otsuse, majanduses on iga mees enda eest väljas. Keskpanga otsused mõjutavad raha väärtust ja sedakaudu ka aktsiahindu. Eestis tuleb arvestada veel sellega, et majandust mõjutab ka valitsuse seisukoht riigikassa ülejäägi kasutamise kohta. Tundmatuid tegureid on seega mitu, aga kui heita pilk aastaid ettepoole, siis, ma arvan, on Eestil olemas kõik eeldused selleks, et olla suurepärane paik investeerimiseks. Juhtub harva, et eksivad need, kes ostavad siis, kui aktsiaturg on kukkunud 50%.

Autoril on Merko Ehituse, Eesti Ehituse, Järvevana, Tallinna Kaubamaja ja Eesti Telekomi aktsiaid.

Kommentaari tõlkis Sven Tallo.