Euroopa Keskpank intressimäärade pärast lõhestunud

Euroopa Keskpank on silmitsi karmide valikutega, sest selle juhtkond on jagunenud kaheks: nn „pistrikud” ühel ja „tuvid” teisel pool. President Jean-Claude Trichet sai kaua aega rõhutada, et juhtkonnas valitseb üksmeel intressimäärade küsimuses. Nüüd ent on selge, et sakslased ja juhtkonna Põhja-Euroopa liikmed tunnevad, et nende hoiatus inflatsiooni kohta on osutunud õigeks ja seetõttu ajavad nad tugevamini tingimuste karmistamise poliitikat. Lõuna-eurooplased aga viitavad varisevatele kinnisvaraturgudele, mis lõppeks vähendab üldist hinnasurvet.

Eesti vaatenurgast näib, et lõuna-eurooplased võiksid väljendada Eesti võimalikku seisukohta intressimäärade osas (loomulikult ei tohiks juhtkond keskenduda rahvuslikele huvidele, tegelikkus aga näitab kaldumist rahvuslike huvide poole). Juhtkonna soomlasest liige Erkki Liikanen kuulub tõenäoliselt „pistrike“ kilda, vähemasti võib seda järeldada tema varasematest kommentaaridest.

Mida Euroopa Keskpank ka ei otsustaks intressimäära osas, tundub siiski, et enamike inimeste jaoks on palju tähtsam see, mis juhtub euriboriga. Kuna rahastamistingimused on karmistunud igal pool maailmas, siis on euribori intressimäär nüüd juba pea aasta kõrgemal Euroopa Keskpanga aetavast kursimäärast. Keskpank on püüdnud likviidsuse suurendamisega olukorda leevendada, aga siiani on sellest olnud vähe abi – turg on selle neelanud, aga euribori diferents püsib paigal. Tohutu hulk kõrge tootlusega krediidiinstrumente avab uusi võimalusi pankadele, kes kasutavad Euroopa Keskpanga laenuvahendeid, ja omakorda seetõttu püsib euribor kõrgel.