- OMX Baltic0,00%314,56
- OMX Riga0,48%953,29
- OMX Tallinn0,08%2 148,89
- OMX Vilnius−0,21%1 504,21
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,42%10 832,16
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
- OMX Baltic0,00%314,56
- OMX Riga0,48%953,29
- OMX Tallinn0,08%2 148,89
- OMX Vilnius−0,21%1 504,21
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,42%10 832,16
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Firmapension avardaks valikuid
Äripäeva toimetus leiab, et ka Eestis võiks käivituda nn firmapensionide süsteem: tööandja maksab regulaarselt töötaja vabatahtlikkusse, kolmandasse pensionisambasse. See poleks tööandja lisakohustus, vaid lisavõimalus motiveerida töötajat.
Tõsi, ega firmapensioni kogumine praegugi keelatud pole, kuid kuna see on erisoodustusmaksu all, ei võta asi arusaadaval põhjusel vedu. Firma peaks vaata et sama palju, kui pensionisambasse läheb, maksma riigile maksudeks, kandma kahekordset koormust, mis on seatud eesmärgiga ebaproportsionaalne.
Kui firmapension maksustamise poolest soodsamaks ei muutu, jäävad asjad vanaviisi. Aga võiksid ometi edeneda. Näiteks Rootsis tuleb töölepinguga kaasa pensionileping, ütleb SEB Eesti Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. Firmapensionide süsteem on juba käivitunud Lätis. Tugevad traditsioonid on Saksamaal ja USAs.
Kuivõrd firma maksab, siis ilmselt otsustab firma juhtkond või aktsionärid ise, kellele ta maksab. Et kõigile hakkaks firmapensioni kogunema, on Eesti oludes ilmselt utoopiline, selleks peaks olema heaoluriik nagu Rootsi. Kui riik kardab firmast raha väljakantimist, saab seada firmapensionile näiteks protsentuaalsed piirid brutopalgast.
Ent alustada tuleb võimaluse loomisest, erisoodustusmaksu kaotamisest. Üks töötajate motivatsioonimeede, oma töötaja optsioonid, juba jooksis liiva, kuna maksuamet sai võidu vaidluses, kas niisugused optsioonid on erisoodustus või mitte. Tuli välja, et on.
Pensionipõlve kindlustamine ei peaks olema erisoodustus. Riik saaks kasu selle näol, et riigi koormus oma alamate inimväärse vanaduspõlve kindlustamisel väheneks. Töötajad oleks samas lojaalsemad ja motiveeritumad, töökultuursemad. Teisalt, Eestis läheb näiteks kohtunikel automaatselt 75 protsenti põhipalgast pensioniks. Nemad on n-ö riigi personaalpensionärid - mingit erisoodustusmaksu ei küsita.
Ent Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke ei poolda firmapensionide praktikat. Tema arvates muutub elu väga kiiresti, mis väljendub eelkõige selles, et enam ei töötata kogu elu ühes ettevõttes.
Vastuargumendina võib lisada, et töötajad satuvad ebavõrdsesse olukorda - osale kogub firma pensioni, osale mitte. See tekitaks töötajate vahel pingeid.
Jääb võimalus, et töötaja ise valib, kas laseb tööandjal osa palka kanda maksuvabalt kolmandasse sambasse või võtab selle välja siiski palgana. Tööandja võidaks sotsiaalmaksu, mille arvel saaks töötaja pensionile omalt poolt lisada. Seega võimalusi jätkuks, kõigepealt on vaja aga maksumuudatust.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Viimase viie aastaga on Ühendkuningriigis
pensionäride pankrotistumise juhtumid kahekordistunud.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele