SEB: Eesti majandus tekitab kahetised tunded

Võrreldes möödunud aastaga on kokkuvõtte ja järelduste tegemine hulga raskem, leiab Nestor nädalakommentaaris. "Kui eelmisel aastal sai sarnase loo pealkirjastada kui "Hea aasta majanduses", siis praeguse ärevuse foonil tunduks sellise tõdemuseni jõudmine soovmõtlemisena. Teisalt, kui vaadata peamiseid majandusnäitajaid, pole pilt ju kuigivõrd muutunud," selgitas majandusanalüütik.

SEB majandusanalüütika lisas, et kuigi statistikaameti hinnang Eesti majanduskasvu kiirusele kipub ajas muutuma, siis vähemasti eelmise aasta lõpul uskusime, et Eesti majandus kasvas 2017. aastal veidi üle 4% (hiljem selgus, et veelgi kiiremini). 2018. aasta kolme kvartali põhjal on SKP kasv sellele vaid pisut alla jäänud, suurenedes mullu sama ajaga võrreldes 3,8% jagu. Tööhõive poolest 15–74aastase elanikkonna seas oli Eesti eelmise aasta lõpus oma 68,7%ga Euroopa Liidu riikide edetabelis esikohal, selle aasta kolmanda kvartali seisuga ületab meid napilt vaid Rootsi. Väga kiire palgakasv on hoogu veelgi juurde saanud, tõustes 6,8%lt 7,2%ni. Keskmine brutopalk ületab tänavu 1300 euro taseme, mis tänu maksuvaba miinimumi tõusule jätab töötajale kätte pea 1100 eurot – see on Nestori hinnangul suur summa. Ka mediaanpalk, millest pooled teenivad vähem ja pooled rohkem, ületab tänavu 1000 euro piiri. Suur sissetulekute tõus võimaldab inimestel aina enam säästa, mistõttu kasvab eraisikute pangakontodel seisev summa ligi 10% tempos – kiiremini kui mullu. "Miks siis muretseda?" küsis ta.