Väekunst, mis ravib meelt ja keha

Qigong’iga tegelejad kiidavad, et harjutused mõjuvad hästi mitme tervisehäda puhul: kaovad selja­valud, käed ja jalad ei külmeta enam, leevenevad lihaspinged ja -valud. Harjutuste aeglased liigutused rahustavad psüühikat ja rahulik olek võimaldab organismil end ise üles turgutada.

Otsmann kinnitas, et harjutuste mõju on tõepoolest lai. “Ma olen vähem haige, olen rahulikum, oskan end paremini juhtida, mõtlen klaarimalt. Kui vaja, olen “tuim tükk”. Rahulik meel ja parem tervis ongi see, mida ­qigong mulle annab.”Qigong’i võib maakeeli kutsuda ka väekunstiks: qi tähendab hingust ehk väge, gong on ringkäik ehk töö, mida vägi teeb. Qigong õpetab energiat ja väge esile kutsuma ja seda targalt kasutama.  Qigong’iga tegelemiseks ei pea tingimata olema kursis hiina meditsiini või Kaug-Ida filosoofiaga, aga põhjalikumale harrastajale tuleb see kasuks. Qigong’is on igal liigutusel mõte ja põhjendus, miks seda tehakse, millist organit, akupunktuuripunkti või meridiaani see mõjutab. 

Hommikuvõimlemise asemel

Jurist ja ehitusettevõtja Mihkel Uus jõudis qigong’ini 2003. aastal, mil otsis idamaist distsipliini, mis arendaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. “Alustasin taiji’ga, ent keskendusin siis qigong’ile. See kehakunst arendab sisemist ja füüsilist väge tasakaalukalt ega rõhuta võitluslikku poolt. Seal on harjutused liigestele, lihastele, tasakaalu harjutamiseks ja muuks. Qigong annab meelerahu ning argipäevane tung ja torm ei kõiguta sind enam,” selgitas ta.Uus tegeleb ka triatloniga ja mängib jalgpalli. Qigong’i harjutusi teeb ta iga päev hommikuvõimlemise asemel ning osaleb üks-kaks korda nädalas rühmatreeningul. Ta ütles, et kui mõni päev vahele jääb, tekib ebamugav tunne, keha oleks justkui kinni ja selgroog paindumatu.

Harjutused arendavad hästi selja tugi­lihaseid, hea koormuse saavad ka jalalihased. Qigong tugineb hiina terviseõpetusel, kuhu on kaasatud lisaks füüsilistele harjutustele hingamis- ja hääleharjutused, massaažielemendid ja meditatsioon ning kujutluspildid. Viimased annavad praktilise arusaamise, kuidas energia kehas liigub.Tulemused saabuvad tasapisi

Otsmann iga päev ei harjuta. “Praeguses eluetapis, mil lapsed on väikesed, see ei õnnestu. On olnud aegu, mil olen qigong’i teinud poolteist tundi varahommikul, kuus korda nädalas. Praegu üritan harjutada kolmel-neljal päeval nädalas, pool kuni poolteist tundi,” rääkis Otsmann.

Qigong’is pole mõtet oodata kiireid tulemusi, sellest tähtsam on järjepidevus. “10 minutit päevas – see on aeg, mil inimene loeb netist mõnd mõttetut uudist või jalutab kolm-neli korda külmkapi juurde. Alustage kas või viiest minutist ja paari kuu pärast märkate, et pole ajaliselt midagi kaotanud, aga olete väikese pingutusega saavutanud hea tulemuse,” julgustas Uus.

Theraapia5 OÜ omanik Tiina Hindrichson on qigong’i juhendaja 2005. aastast. Ta jõudis hiina võimlemise juurde juhuslikult. “Tegelesin joogaga ja olin jõudnud sellise harjutuste kompleksini, mis nõudis keskendumiseks vaikust ja tunni pikkust ajavaru. Olen liikuv ja rahutu tüüp ning mul oli väga raske leida sellist vaikust ja aega. Qigong’iga tegelema hakates läksin justkui lihtsama vastupanu teed. Qigong pakkus võimaluse teha kõike käigu pealt: kui liikusin ühest ruumist teise, tegin hingamisharjutusi, kui olin oma kabinetis ja mul oli pool tundi vaba ­aega, tegin mõne harjutuse, et vere­ringet elavdada,” rääkis ta.