Ühepäevakohvikud koguvad populaarsust

Hiiumaa kohvikutepäevad said alguse 2007. aastal. “Kummaline, et see mõte võiks mingi konkreetse alguse või inimeseni jõuda,” märkis korraldaja Ere Naat, viidates tekkinud kohvikubuumile, ent lugu on tal rääkida ikkagi.Värske hiiumaalasena jäi Naadile kõrvu, et Kärdla pensionäre kutsutakse kohvilähkriteks. “Hiidlastel on komme nimetada inimesi silmapaistvate tunnuste järgi,” selgitas Naat. “Aga kus need kohvikud on?” oli ta kummastuses. Naat rääkis sellest Hiiumaa muuseumi teadusdirektorile ­Helgi Põllole. “Hakkasime koos fantaseerima ja siis plahvatas – teeks vähemalt ühe päeva sellise, kus on palju kohvikuid ja inimesed teevad oma kodud-aiad lahti,” meenutas Naat.Nii algas tihe suhtlus kohalike kokandushuvilistega. Et külastajate arvu ei osatud prognoosida, lubati kohvikupidajatele kompensatsiooni. Üllatuslikult osutus juba esimene Kärdla kohvikutepäev väga menukaks ning hiljem pole osalejate leidmisega raskusi olnud. “Kõikvõimalikest kohtadest pidevalt küsitakse, isegi Hiiumaaga ei piirduta. Naljakas, et viimasel paaril aastal on mandril hästi suur huvi olnud kohvikutegemise vastu,” rääkis Naat.  Kohvikutepäeva külastaja ja abilise ­Susanna Veevo sõnul suudab rahulik Hiiumaa kohvikutepäeval üllatada. “Tuhanded inimesed on linnas jalutamas, meelelahutus igal tänavanurgal. Tänavatel on kõikvõimalikke transpordivahendeid, alustades hobustest ja lõpetades ühistranspordina kasutatava veoautoga, mille kast on rahvast paksult täis tuubitud,” kirjeldas ta. Lisaks toidule pakuvad kohvikud muusikat, tantsu, luuletusi, kõnesid, võistlusi, trikke ja ilutulestikku.Üks staažikamaid ühepäevakohvikuid Kärdlas on Cafe Bella Rosa, mida on Maris Nõmmik-Kärtner korraldanud seitse korda. Ettevalmistused võtavad tema sõnul nädala ning abilisi on ligi 40. Kohvikutepäeva peab Nõmmik-Kärtner suurepäraseks ideeks, mis rahvale meeldib ja millel on aina enam järgijaid üle kogu Eesti. “Atmosfäär on väga positiivne, emotsioonid on laes, ilm tavaliselt super ja inimesed lahedad. Igati kordaläinud üritus, mis toob Hiiumaale palju rahvast.”Jakob Rosina sõnul iseloomustab kohvikutepäeva mõnus vaba õhkkond ning ühtsustunne. Rosin pidas 2013. aastal Kärdlas pimekohvikut, kus kliendid said pilkases pimeduses kohvi juua, samastudes nii nägemispuudega inimestega. Ühtlasi said huvilised projekti “Pane oma meeled proovile!” interaktiivsete tegevustega kogeda puuetega inimeste igapäevaelu. Ühtsust märkas üritusel ka kohvikukülastaja Brita Rikkolas. “Tundub, nagu terve linn lööks kampa. Ka need, kes oma kohvikut ei tee, on valmis entusiastlikult kaasa lööma,” märkis Rikkolas.Hiiumaalanna Anneli Jaanus märkis, et kohvikutepäev annab kõigile võimaluse kogeda kohvikupidamise võlu ja valu. “Soovitan kõigil seda üritust kindlasti külastada. Mis saaks veel suurepärasem olla kui veeta päev imeilusal saarel toredate inimeste, kohvi ja koogiga?” innustas ta.

 

Kohvikutepäev valiti valla aasta teoks. Kohvikutepäevad juurduvad ka mandril, muu hulgas korraldatakse hoovides kohvikuid kord aastas Türi linnas. 2011. aasta kevadel sõitsid Türi kultuuriinimesed Hiiumaale küsima luba ja nõu, et algatada oma kohvikutepäev, ja samal suvel tehti mõte teoks. Türi linna 85. juubeli auks avati kolm kodukohvikut, lisaks tuli tänavatele neli toitlustusasutust. Aasta-aastalt on kohvikute arv kasvanud, eelmisel aastal osales üritusel juba pea 20 kodukohvikut. Türi vallavalitsuse kultuuri- ja avalike suhete spetsialisti Katrin Soometsa hinnangul on ettevõtmine menukas ning tugevdab kogukonna ühtsustunnet. Ülemöödunud aastal pälvis kohvikutepäev tiitli “Türi valla aasta tegu”.Türi muuseumi juhataja Erika Jaanhold rõhutas, et kohvikupidajatele pakutakse eelnevalt ka koolitusi ning igal kohvikul soovitatakse leida oma teema. Lisaks menüüle saab eripära rõhutada meelepäraste esinejatega. Korraldajate poolt on linnakaart, millel on kohvikute asupaik ja põgus tutvustus, mis aitab võõras linnas vajaliku leida. Varasematel aastatel on paljud huvilised tulnud ka Tallinnast või Viljandist rongiga, uudistades kohvikuid kohapeal jalgratastega ringi liikudes.Hoovikohvikute tihe võrk katab kevadel ka Kalamaja elamurajooni Tallinnas. Möödunud aastal toimetas Kalamaja päevadel 45 ühepäevakohvikut, millest üks menukamaid on Sookolli kohvik Vana-Kalamaja ja Soo tänava nurgal. Kohviku vaieldamatuks hitiks on olnud hamburgerid, mida eelmisel kevadel valmistati ühe päeva jooksul üle 200. “Oleme ka koogikesi pakkunud, aga burksinõudlus on suur,” tõdes Triin Preisfreund, üks kohvikupidajatest, kelle sõnul läheb korraldamine iga aastaga ladusamalt.Kohvikut on oma Kalamaja hoovis pidanud ka Yoko Alender perega. Alenderi sõnul on see tore nähtus kohaliku linnakultuuri arengus. “See on meeldiv võimalus pakkuda kohalikele sissevaadet oma ellu, oma oskustesse.” Hoovikohviku pidamine soosib tema sõnul inimeste ettevõtlikkust ja suurendab usaldust kogukonna vastu.