Vabas looduses müttamine tagab tervise

Kehvadele ilmaoludele ei pea Soonets isiklikult heaks alternatiiviks tänapäevaseid jäähalle, tema jaoks on olulised just värske õhk ja õues liikumine. “Sa võid istuda hantlite ja jõumasinate taga kuskil sees konditsioneeritud õhus, aga su immuunsüsteemi see ei tugevda. Küll aga teeb seda väljas muutuvates ilmaoludes treenimine, näen enda pealt – gripilained mind üldiselt ei mõjuta,” sõnas mees.

Sport on Soonetsi jaoks oluline eelkõige hea elamuse ja fiilingu saamiseks, tuima tulemust ta taga ajada ei viitsi. “Võistlemine ja saavutussport mind enam ei köida, olen selle vist nooremana orienteerumist harrastades läbi elanud,” märkis ta. Ta lisas, et sport on tegelikult üks väike osa elust ning vähemalt tema tahab ka palju muud teha ja jõuda. Sellele vaatamata kogunes mehel möödunud aastal erinevate spordialade ja matkamisega kokku muljetavaldavad 6000 kilomeetrit liikumist.

Soonets rõhutas, et sport ei pea olema üksluine rassimine, vaid selle saab enda jaoks meeldivaks elamuseks muuta, kui treenida vabas õhus ja kombineerida vastavalt oludele ja võimalustele eri spordialasid ja asukohti. “Näiteks rattaga sõites saad ju käia erinevates kohtades, näha erinevaid asju ja nautida ümbrust, näha, kuidas mõni koht on arenenud. Teinekord tuleb mõte, et oh, läheks vaataks sinna, ja lähedki, 50 kilomeetrit sihtkohta, 50 tagasi.”Kus initsiatiiv, seal mine ja laida

Möödunud aastal võttis Soonets initsiatiivi ning rajas Tartu külje alla Raadi järvele uisuraja. Selle valmistamiseks ei olnud sisuliselt vaja teha muud, kui lükata ATVga lumme mõne meetri laiune rada. Seepeale aga saadeti kirglikule uisumehele kaela keskkonnainspektsioon ning ka meedias ilmus sellest mitu artiklit.

Kokkuvõttes oli tegemist absurdse juhtumiga: menetlus lõpetati, kui üks päevaleht tema kaitseks üles astus. Soonetsi sõnul võiks sellist initsiatiivi tegelikult olla rohkem ning vajalike lubade saamise protsess oluliselt tõhusam, kuna talv on kiire kaduma. Pea igas tõmbekeskuses on mõni vee­kogu, millel saaks lihtsa vaevaga talve­sporti nautida. “Hulga lihtsam ja odavam on hoida veekogu jääd lumest vaba, mitte hakata looma suusa­radasid. Ning ma usun, et ka paljud lapse­vanemad ja lapsed eelistaksid sellisel juhul uisutamist, sest uisutamine ei vaja sugugi nii palju ettevalmistusi,” lisas ta.

Jõe ääres kasvanud OÜ Laaneproff omanik Peeter Oranen sai uisud alla juba lapsepõlves. Ta mäletab 1980. aastate kargeid talvi, mil  jää oli alati korralik ning kodukandis Jõgeval sai talv läbi hokit mängitud. Vahe­pealsetel eluetappidel seisid uisud küll varnas, ent umbes viis aastat tagasi otsustas mees hakata osalema uisuvõistlustel – põhiliseks on Peipsil korraldatav Kalevipoja uisumaraton, millest ta viimased aastad on osa võtnud. Oraneni sõnul pole ta kunagi olnud selline sportlane, kes ajaks taga tippmarke ning see on määranud ka võistlusdistantside valiku. “Pikemad distantsid nii suusatamise, jooksu kui ka uisutamise puhul on põnevamad. ­Uisutamine on selline ala, kus saab hea tempo kiirelt sisse ja nii on mõnusam teha, natuke nagu jalgrattasport,” lisas ta.Kui ilmataat kipub kiusama

Seda, et Eestis kipub tali vahel taeva jääma, tunnevad ­uisumehed muidugi omal nahalgi, teinekord ei saagi puhtalt ilmaolude tõttu uiske alla. “Võimalusi kipub väheks jääma, sel aastal olen mõne korra Adaveres käinud, aga ilmad on nii heitlikud, et pole midagi parata,” muigas mees. Oranenil on ka oma lemmikpaik, milleks praegu on Kamari paisjärv, kus möödunud aasta veebruaris ja märtsis olid väga head jääolud.

Uisutamine pole Oranenil jaoks sugugi ainus spordiala. Mees peab oma põhialaks kesk- ja pikamaajooksu, mille maratone ta samuti pidevalt väisab. Lisaks sõidab ta jalgrattaga, harrastab orienteerumist ja kanuutamist ega põlga ära muidki sportlikke tegevusi. Meeste sõnul kasutab inimene jalgrattasõidus ja uisutamises enam-vähem samu lihasgruppe, mis tähendab, et soojal ajal sadulas kogutud kilomeetrid võivad end talve tulekul uisurajal kuhjaga ära tasuda.