Keskkonnaametile laekus sel perioodil 123 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust. Amet on kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 2650 maaüksusel ning kõige enam raieid tuli peatada Pärnumaal ja Harjumaal, vastavalt kuuel ja viiel korral. Kaitsealadel on raie peatamiseks tehtud kaks ettekirjutust.
Seotud lood
Perekond Veeberite ettevõte peab eemaldama kaitse all olevatel maatükkidel kasvavad puud, mille nad istutasid sinna ilma keskkonnaameti loata.
Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.
Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele