Taas on möödunud nädal, mille tooni sättis USA president. Kui eurooplased ähvardavad ja seejärel ähvardust täide ei vii, on nad vaguralt ja loodavad, et keegi bluffi tähele ei pannud. Kui sama teeb Donald Trump, ütleb ta tuima enesekindlusega, et pole kedagi ähvardanudki ja muidugi oli must alati valge.
Istanbulis neljapäeval suurmeeste kohtumist ei tulnud ja välja hõigatud megasanktsioonid, mis Kremli passiivsust peaks karistama, on ka endiselt senaator Lindsey Grahami või liidukantsler Friedrich Merzi sahtlis, olgugi et Kreml näitas nädalalõpu verise droonirünnakuga demonstratiivselt, mida tingimusteta vaherahust arvab.
Nädalavahetusel Tallinnas Lennart Meri konverentsil kohtunud otsustajad, analüütikud ja kommentaatorid olid samal ajal taas nõus, et Euroopa peab tegema ise rohkem, aga veel mitte täitsa ühtselt kindlad selles, kas koos ameeriklastega või ilma nendeta.
Üha kindlam on aga see, et sõda tuleb pidada kaua – olgu kuumalt või külmalt. Ja kui selles teadmises otsida konstruktiivset lootusekiirt, võib laenata president Kersti Kaljulaidilt, kes ütles möödunud nädalal Äripäevale nõnda: “Jah, me oleme kindlasti aeglasemad kui meie vastane, venelane … aga summa summarum, kui sa ikka oled majanduslikult rohkem kui suurusjärgu võrra võimsam, sa saad hakkama.”
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing
Sõja suurim droonirünnak. Venemaa saatis pühapäeva varahommikul Ukraina pihta täiemahulise sõja suurima drooniparve. Ühtekokku 273 drooni sihtisid pealinna Kiievit, samuti idapoolseid piirkondi. Ukraina tulistas enda väitel alla 88, veel 128 olevat kukkunud alla tarkvaravea või kütusepuuduse tõttu. Üks inimene sai surma, mitu viga (nende seas ka lapsed).
Ida-Ukrainas käivad rasked lahingud Pokrovski ja Toretski ümber. Sõnum, mille Kreml taas saatis, on ühemõtteline: ei mingit tingimusteta vaherahu.
Seotud lood
Suurt tippkohtumist Istanbulis ei toimunud, sest Vladimir Putin otsustas esialgsest blufist hoolimata saata Türki üksnes ametnikud. President Kersti Kaljulaidi sõnul võib ka kohtumise toimumata jäämist positiivses valguses näha.
Hiinasse eksporditakse Maarjamaalt üha rohkem kaupa, millesse riik ei suhtu hästi.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele