Audiitori tootsilik nõu: tehke ära kas või pool ESG auditist

Kuigi näiteks Alexela ei kuulu 2024. aasta aruande kohuslaste hulka, on nad vabatahtlikult teinud ESG auditi n-ö harjutamisringiks, et valmistuda tänavuseks auditiks. “Kogu see protsess on väga mitmetahuline, aga ma tooksin välja just inimeste kaasamise ja arusaama tekitamise, et ESG on tähtis horisontaalselt läbi ettevõtte kõigile,” rääkis Alexela ESG auditijuht Kadri Ambos.

Ettevõttes peab tekkima arusaam, et ESG audit on ühine väljakutse. “Seal on kindlasti neid heas mõttes survekohti, mida võiks iga ettevõte ära kasutada enda arenguks. Suureks kasuks tuleb kindlasti muutuste juhtimise võimekuse arendamine horisontaalselt üle ettevõtte, et uutmoodi tegutsemisega oleks lihtsam hakkama saada nii juhtidel kui ka tiimide juhtimisel,” rääkis Ambos.

“Arvan, et hästi oluline on mitte põrkuda kogu aeg eitamise faasi vastu, et tuleb palju uut [infot] korraga. Inimeste loomupärane reaktsioon on kohe: ei, ma ei taha, ma ei saa sellest aru, see on halb, ma ei taha sellega tegeleda,” sõnas Ambos. Kui sellest üle saada, on ESG- auditi tegemisel kindlasti väärtuskohti, mida saab ära kasutada, lisas Ambos.

Tehisaru saaks olla abiks ettevõttele, kes ei ole veel alustanud oma ESG teekonda, rääkis Vaiksaar. Saab küsida nõu, mida on teised taolised ettevõtted oma aruannetes välja toonud, mis on olulised standardid, mida teised avalikustanud on ja kust pihta hakata, loetles Vaiksaar.

“Nii saab algse sisendi infot. Küll ei saa seda kasutada oma aruandes, et see ongi minu kahese olulisuse analüüs ja teised sarnased ettevõtted tegid selle juba ära ja ma ei hakka päris nullist tegema, aga ettevõte saab vähemalt teada, kuhu poole ta peaks n-ö jooksma,” ütles Vaiksaar.

Kestlikkusaruandega saab tehisarult rohkem abi, sest raamatupidamisaruannete koostamisega võrreldes pole süsteemid veel juurdunud ja paigas, lisas Nõmper. “See on nagu väike spikker ja teejuht, aga sellesse peab ikka alati suhtuma kriitiliselt, nagu me teame,” hoiatas Vaiksaar.