Järgmise aasta veebruaris eraldab Eesti elektrisüsteem end Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerib Mandri-Euroopa elektrisüsteemi sagedusalaga. Varustuskindluse tugevdamiseks tahab kliimaministeerium võtta kasutusele saartalitluse. See tagaks ministeeriumi sõnutsi elektrisüsteemi stabiilse töö ka siis, kui oleme sünkroonalast eraldatud ja välisühendused parajasti ei tööta.
Seotud lood
Et Eesti niigi kallist energiat kasutavad tarbijad ja tootjad ei jääks lõunanaabritest kehvemasse olukorda, tegi kliimaminister Yoko Alender Eleringile ettepaneku mitte võtta neilt kümnete miljonite eurode mahus sageduse hoidmise kulu.
Enampakkumisele pannakse 85 ruutkilomeetrit maad, kuhu saaks paigutada piisavalt tuuleparke, et tagada ligikaudu poole Eesti elektritarbimise katmine taastuvenergiaga.
Valdav osa Euroopas paigaldavatest päikesepaneelidest on valmistatud Hiinas ja Hiina ettevõtted valguvad siinsele tuuleturbiiniturule, aga Eesti energiatööstusel on paar lahendust, kuidas nende haaret lõdvendada.
Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele