Väiketootja innoveerib: endal on piinlik, kui midagi põnevat ei tee

Lisaks tänase müügi suurendamisele saab süsteemselt tegutsedes ja innoveerides ka tulevikunõudlust luua, rõhutas toitlustusettevõtte Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode. „See on tuleviku turu loomine,“ märkis ta. Samuti aitab kulude kasvuga toime tulla ja efektiivsemalt töötada. Valdavalt koolide toitlustamisega tegelev ettevõtte juht selgitas, et see valdkond on viimaste aastatega palju muutunud, mis eeldab teenusepakkujatelt teistsugust teenust ja lähenemisi.

„Koolitoitlustus oli 5–7 aastat tagasi tänasega võrreldes nagu öö ja päev – kui varem tõsteti portsjon taldrikule, siis nüüd on iseteenindusliinid, muutunud on toidu valik ja väljapanek ning toitumistrendid,“ selgitas ta. „Toitumises pole enam standardiseeritud maailm ja inimesed söövad usulistel, tervislikel või sportlikel põhjustel erinevalt. Sealt tekib vajadust kõike personaliseerida.“

Mõlemad ettevõtted tegelevad uuendamisega ja uute ideede otsimisega süsteemselt. Näiteks Lehtis käib meeskonnaga endast paremate šokolaadimeistrite juures õppimas. „Vaadata, mida nemad teevad ja kuidas me saaksime paremini teha kui nende riikide parimad,“ selgitas ta. „See pole ainult retsepti õppimine, vaid laiem – kuidas on köögi puhtus, kuidas nad riietuvad, kuidas nad käituvad. See on väga oluline, kus sa käid. Kui positsioneerid end kui luksusbrändi, siis ei saa minna mitteluksusbrändi juurde õppima.“

Süsteemsus eristab innovatsioonis erinevale arenguetapile jõudnud ja sinna pidama jäänud või siis arenguhüppe teinud ettevõtteid. Teadlaste, ekspertide ja ettevõtjate koostöös sündinud innovatsioonivõime hindamise tööriist Innotrepp, mis kaardistab ettevõtete hetkeseisu ja pakub järgmised sammud uuele astmele jõudmiseks, jagab ettevõtted viide kategooriasse – uuenduste huviline, üksikute uuenduste katsetaja, juhitud protsessiga uuendaja, strateegiline uuendaja ja ökosüsteemi kujundaja. Nende võimekust hinnatakse omakorda kuue parameetri järgi. Enamlevinud arengu klaaslagi jääb teise ja kolmanda astme vahele ehk katsetatakse, aga need ei muutu süsteemseks.

Oma asukohta trepil testisid ka Chocolala ja Baltic Restaurants Estonia. Esimene sai tulemuseks 3,4 ja teine 2,5. Maksimaalne võimalik on 5. Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt selgitas aga, et maksimumi on Eestis ilmselt keeruline ja mõttetu taotleda, sest see kirjeldab pigem globaalseid ja radikaalselt innoveerivaid ettevõtteid, millel üleilmne mõju.

„Oleme tugev keskmik,“ nentis Lode. Tema sõnul aitab see kaardistus, eriti konsultante appi võttes ja ettevõtte tegevuse valjuhäälne kirjeldamine, hästi ettevõtte tegevused ja tulemused lahti mõtestada. „Innovatsioon ei ole meil omaette eesmärk, vaid vahend kasumi teenimiseks. Kui me muutuseid ise ei juhi, siis oleme varsti ilmselt turul viimaste seas.”

Kristi Lehtis selgitas, et avastasid selle kogemusega suure probleemi. “Probleem seisneb selles, et meil on kõik head mõtted meie peas, aga ei ole üles kirjutatud. Teeme kõhutunde pealt, aga peaks veidi targemalt talitama,” rääkis ta. Süsteemsemaks toimetamiseks võiks tema hinnangul taotleda värsket innovatsiooni ISO standardit, sest ISO standardist on ta ettevõte just tegevuste korrastamisel rohkelt kasu saanud.