- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,44%7 725,76
- DOW 300,24%53 472,95
- Nasdaq 0,44%26 405,2
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,98
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,44%7 725,76
- DOW 300,24%53 472,95
- Nasdaq 0,44%26 405,2
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,98
Eestis tekib aastas kokku umbes 18 tuhat tonni rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Kuigi kogu riigi jäätmetekkest on see üsna väike osa, siis on tekstiilmaterjalid üks raskemini töödeldavaid jäätmetüüpe. Lausa 83% tekstiilidest jõuab olmejäätmetesse.
Kliimaministeeriumi tellitud ning Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainsituudi (SEI) Tallinna keskuse koostöös valminud analüüs näitab, et Eesti elanikud tarbivad igal aastal elaniku kohta umbes 12 kilogrammi uusi rõivaid. Tegelik tarbimine võib olla isegi kuni 20% suurem, kui lisada ostud välismaalt. Samas on positiivne trend, et üha enam eelistatakse kasutatud rõivaid ja kodutekstiile – neid tarbitakse umbes 3 kilogrammi ühe elaniku kohta aastas.
Uuringu kohaselt on rõivaste ja tekstiilide korduskasutuseks kogumine küll kasvanud, kuid nende kvaliteet on langenud ja korduskasutuskõlbmatute toodete osakaal suurenenud. Samal ajal on tekstiiljäätmete liigiti kogumine viimastel aastatel pigem vähenenud.
Eestis puudub võimekus
SEI Tallinna rohe- ja ringmajanduse üksuse juht Harri Moora märkis, et tekstiilide liigiti kogumisel on mõtet siis, kui neid jäätmeid saab ringlusesse võtta. Eestis sellist võimekust aga praegu pole. “Üks lahendus oleks tootjavastutuse kehtestamine rõivastele ja tekstiilidele. Me peaks Eestis hakkama valmistuma selle rakendamiseks kohe, mitte ootama selle nõude lõplikku kehtestamist Euroopa Liidus, mis võib võtta kuni paar aastat,“ ütles Moora.
Kliimaministeerium loodab, et probleemi aitab lahendada järgmisest aastast kehtima hakkav liigiti kogumise kohustus. Ministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo märkis, et tekstiilijäätmete väärindamine peab olema võimalikult madala kuluga. Ta lisas, et tekstiilide ümbertöötlemine tuleb tootjale võimalikult atraktiivseks muuta.
Potentsiaali on
Uuringus soovitatakse alustada rõiva- ja tekstiilijäätmete sortimisvõimekuse loomisest. See võimaldaks Moora sõnul suunata tekstiilijäätmed siinsete või lähiriikide ringlussevõtukäitistesse. Seejärel on võimalik järk-järgult suurendada tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekust ka Eestis, lisas Moora.
Uuringu autorid soovitavad luua ka riikliku teadus- ja arendusprogrammi, mis koondaks ettevõtteid, teadusasutusi ja teisi osalisi, kes töötaksid välja uuenduslikke ringse tekstiilisüsteemi lahendusi. Samuti rõhutatakse riikliku TA-rahastuse ja investeeringutoetuste olulisust, et arendada tekstiiljäätmete kogumissüsteeme, sortimisvõimekust, mehaanilist eeltöötlust ja ringlussevõttu.
“Eestis on märgatav ökoinnovatsiooni võimekus nii ülikoolide kui ettevõtluse tasandil. Selleks tuleks süsteemselt toetada teadus- ja arendustegevust, et jõuaksime väärtuslike toodete ja materjalideni ning oleksime võimelised kaasa rääkima valdkonna uusimates arengutes,” ütles Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur Reet Aus.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel.
Kliimaministeerium korraldab 4. oktoobril tekstiilivaldkonna huvirühmade kohtumise, et arutada laiendatud tootjavasutuse süsteemi rakendamise võimalusi. Registreerida saab siin.
Seotud lood
Eesti koolidest tuleb tipptasemel disainereid ja Eesti disain on nii soliidse maine omandanud, et seda kasutatakse ära masstoodangu müümiseks, kirjutab Äripäev.
Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.
Ringluse asemel kühveldame prügi ahju
Omavalitsused ei tea, mis jäätmeid ja kui palju tekib. Turg aga jäätmemajandust korda ei tee, vaja on jõulist riiklikku reformi, kirjutab Joosep Vimm, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige (SDE) ja ringmajanduse edendaja.
Käes on festivalide kõrghetk. Igal nädalal on Eesti eri paikades rohkelt üritusi, millest kõiki ei jõua isegi soovi korral väisata. Millised on muusikasektori peamised rohetegevused, mis aga kitsaskohad?
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele