Tekstiilijäätmed on üha kasvav probleem. Värske uuring pakub lahendusi

Eestis tekib aastas kokku umbes 18 tuhat tonni rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Kuigi kogu riigi jäätmetekkest on see üsna väike osa, siis on tekstiilmaterjalid üks raskemini töödeldavaid jäätmetüüpe. Lausa 83% tekstiilidest jõuab olmejäätmetesse.

Kliimaministeeriumi tellitud ning Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainsituudi (SEI) Tallinna keskuse koostöös valminud analüüs näitab, et Eesti elanikud tarbivad igal aastal elaniku kohta umbes 12 kilogrammi uusi rõivaid. Tegelik tarbimine võib olla isegi kuni 20% suurem, kui lisada ostud välismaalt. Samas on positiivne trend, et üha enam eelistatakse kasutatud rõivaid ja kodutekstiile – neid tarbitakse umbes 3 kilogrammi ühe elaniku kohta aastas.

Uuringu kohaselt on rõivaste ja tekstiilide korduskasutuseks kogumine küll kasvanud, kuid nende kvaliteet on langenud ja korduskasutuskõlbmatute toodete osakaal suurenenud. Samal ajal on tekstiiljäätmete liigiti kogumine viimastel aastatel pigem vähenenud.

SEI Tallinna rohe- ja ringmajanduse üksuse juht Harri Moora märkis, et tekstiilide liigiti kogumisel on mõtet siis, kui neid jäätmeid saab ringlusesse võtta. Eestis sellist võimekust aga praegu pole. “Üks lahendus oleks tootjavastutuse kehtestamine rõivastele ja tekstiilidele. Me peaks Eestis hakkama valmistuma selle rakendamiseks kohe, mitte ootama selle nõude lõplikku kehtestamist Euroopa Liidus, mis võib võtta kuni paar aastat,“ ütles Moora.

Kliimaministeerium loodab, et probleemi aitab lahendada järgmisest aastast kehtima hakkav liigiti kogumise kohustus. Ministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo märkis, et tekstiilijäätmete väärindamine peab olema võimalikult madala kuluga. Ta lisas, et tekstiilide ümbertöötlemine tuleb tootjale võimalikult atraktiivseks muuta.

Uuringus soovitatakse alustada rõiva- ja tekstiilijäätmete sortimisvõimekuse loomisest. See võimaldaks Moora sõnul suunata tekstiilijäätmed siinsete või lähiriikide ringlussevõtukäitistesse. Seejärel on võimalik järk-järgult suurendada tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekust ka Eestis, lisas Moora.

Uuringu autorid soovitavad luua ka riikliku teadus- ja arendusprogrammi, mis koondaks ettevõtteid, teadusasutusi ja teisi osalisi, kes töötaksid välja uuenduslikke ringse tekstiilisüsteemi lahendusi. Samuti rõhutatakse riikliku TA-rahastuse ja investeeringutoetuste olulisust, et arendada tekstiiljäätmete kogumissüsteeme, sortimisvõimekust, mehaanilist eeltöötlust ja ringlussevõttu.

“Eestis on märgatav ökoinnovatsiooni võimekus nii ülikoolide kui ettevõtluse tasandil. Selleks tuleks süsteemselt toetada teadus- ja arendustegevust, et jõuaksime väärtuslike toodete ja materjalideni ning oleksime võimelised kaasa rääkima valdkonna uusimates arengutes,” ütles Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur Reet Aus.