Euroopa Liidul seisavad ees ilmselt ajaloo tähtsaimad valimised, olgugi et Eesti suuremate linnade tänavatelt see otse vastu ei peegelda. Senine Euroopa Komisjon ehk Euroopa Liidu lähim asi föderaalsele valitsusele lõpetab töö ning nüüd on suur küsimus: mis suunas edasi.
2019. aastal lausus sakslanna Ursula von der Leyen, et tema Komisjonist saab geopoliitiline Komisjon. Von der Leyen suutis kuidagi üle elada ameti, mis lõpetab Saksamaal karjääre – see neetud kaitseministri portfell – ning Saksa-Prantsuse diili tulemusel sai temast Euroopa Komisjoni president.
„Tõsi on see: kui von der Leyen [geopoliitilise Komisjoni kontseptsiooni] 2019. aastal välja käis, ei võetud seda väga tõsiselt,” ütleb Matti Maasikas, kes suurema osa viimasest viiest aastast esindas Euroopa Liitu suursaadikuna Kiievis ning töötab nüüd Euroopa Liidu välisteenistuses Brüsselis.
Tema sõnul võtab see sõna “geopoliitika” hästi kokku Euroopa ees seisva väljakutse. Nimelt eeldab see tunnetust piiridest, kuid neid pole soovinud euroliit defineerida, mistõttu tekkiski Ida-Euroopasse hall ala, mida asus täitma Vene imperialism.
„Geopoliitiline toimija peab ka pooli valima,” selgitab Maasikas. „Kui kuskil konflikt puhkes, oli reaktsioon: kutsume kõiki osapooli vaoshoitusele. Oli paraku vaja täiemahulist sõda Euroopas, et Euroopa Liit suudaks valida poole.“
Selle sama sõja tuules palub von der Leyen taas mandaati. Iseasi, kelle abil ta uue koalitsiooni kokku paneb.
Paremradikaalide tõetund
Seotud lood
Rakveres toimunud Äripäeva raadio ja Lääne-Virumaa uudiste korraldatud avalikul debatil laskusid Eesti eurokandidaadid julgeolekupoliitiliste otsustusprotsesside teemal teravasse vaidlusesse.
Äripäeva valimiseelistus Euroopa Parlamendi valimistel kuulub riigikogus esindamata erakonnale, kes toimetuse hinnangul teeks Brüsselis ettevõtluskeskkonna nimel just seda, mida Eestist valitud saadikud seal tegema peaksid.
Megamagnet Marina, Ratase unistuste töö, Helme pesa põleb
Ehkki madala aktiivsusega, on Euroopa Parlamendi valimised mitmes mõttes kõnekad, sest annavad märku sellest, mis sisepoliitikas juhtuma hakkab, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Prantsuse tööandjate nimel Euroopas lobistav Fabrice Le Saché usub, et kui Euroopa jääb 27 omaette nokitsevaks rahvusmajanduseks, ootab meid üksnes vaikne surm.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele