Veretöö tagajärg: Putini käpardlikkus üksnes innustab terroriste

Džihadistide veretöö Moskva äärelinnas. Kesk-Aasia džihadistid korraldasid reede õhtul terrorirünnaku, mille sarnast pole pealinna venelased tundnud Putini esimesest ametiajast saati. Võimud andsid kohtu alla neli tadžikki, kellelt piinati välja ka tunnistused. Ja ehkki Putin lõpuks möönis, et rünnaku korraldasid radikaalsed islamistid, ei jäta ta jonni ja pressib endiselt, et lõppeks on ikkagi Ukraina süüdi. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas Kremli asjapulkasid kõntsaks.

Vene rünnakud Ukraina vastu. Parema plaani puudumisel jätkas Venemaa ulatuslikke raketirünnakuid Ukraina suurlinnade pihta. Ehkki lõviosa rakettidest tulistas õhutõrje alla, tekitasid raketirusud kõvasti kahjustusi. Odessas jäi rünnakute tõttu elektrita mitusada tuhat inimest. Ukraina seevastu kahjustas taas kaht Vene sõjalaeva. Ukraina väitel on Venemaal rivist välja juba kolmandik Musta mere laevastikust.

Julgeolekunõukogu nõuab rahu. USA jättis hääletamata ja lasi seekaudu ÜRO julgeolekunõukogust läbi resolutsiooni, millega nõutakse Gazas kohe relvarahu kehtestamist. USA oli seni kolm korda sarnase resolutsiooni vetostanud. Resolutsioon nõuab ka humanitaarabi võimaldamist, ent niisamuti Hamasilt kõigi pantvangide vabastamist. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu oli USA suhtes kriitiline ja katkestas kahe riigi vahel plaanitud kõrgetasemelise kohtumise. Washingtoni teatel ei tohiks aga Netanyahu olla üllatunud, sest ameeriklased on juba pikalt nõudnud, et Tel Aviv ei tohi tekitada humanitaarkatastroofi.

USA vabariiklased jagelevad. Kongress suutis möödunud nädalal leppida kokku 1,2 triljoni dollari suuruses eelarve eelnõus, tänu millele lükkus rutiinseks saanud föderaalvalitsuse lukkuminemise oht jälle veidi edasi. Ent ehkki parlamendi alamkojas on enamus vabariiklastel, läks hääletus läbi demokraatide toel, sest opositsioonierakond on lootusetult lõhki. Spiiker Mike Johnson on seepärast ka tule all, kuna trumpistide vaates tähendab mingigi koostöö demokraatidega reetmist. Euroopa jaoks on suur küsimus, kas praegu toiminud koalitsiooni-opositsiooni ühisosa võiks tuua ka üksmeele Ukraina toetamise eelnõus, mis juba mõnda aega Johnsoni sahtlis istub.

Hiina ja Venemaa tegid huuthidega diili. Peking ja Moskva lubasid Punases meres kaubalaevu terroriseerivatele huuthidele, et teevad Jeemeni mässulistele katet olulistes rahvusvahelistes foorumites, kui need asjaosaliste laevu ei ründa. Sellest hoolimata on mässulised tulistanud ka näiteks ühe Hiina tankeri pihta. Ehkki USA ja Suurbritannia on andnud huuthide vastu õhulööke ning piirkonnas patrullivad euroliidu liikmete laevad, ei taha Lääne suurfirmad nagu Maersk Punast merd endiselt läbida, eelistades suurt ringi ümber Aafrika.

Ukraina valmistub mobiliseerima. Ukraina parlament peaks sel või järgmisel nädalal arutama uut mobilisatsiooniseadust, mis võimaldaks lisada relvajõududesse ligi pool miljonit meest. Küsimus poleks üksnes lisajõus, vaid olemasoleva kontingendi väljavahetamises, sest sõdurid on nii relva all kui ka konkreetselt rindel kaugelt pikema aja, kui oleks norm. Eelnõu on aga vastuoluline ja keegi poliitilistest jõududest – ei presidendi administratsioon ega parlament – ei taha otsest vastutust võtta. Seadus võimaldaks mobiliseerida ka nooremaid mehi – rindel on praegu keskmine vanus rohkem kui 40 –, ent nagu mujalgi Ida-Euroopas pole see põlvkond kaugeltki nii suur kui 1980. aastatel sündinute oma.

Netanyahu teeb seaduseks liitlaste soodsa erandi. Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu võim on sõltunud aastate jooksul üha enam usuliste äärmuslaste toetusest – seda nii valijate poolest kui ka võimukoalitsioonis, kuhu on kaasatud paremäärmuslikke jõude. Nüüd teeb Netanyahu neile veel ühe teene. Kuigi riik on sõjas, kirjutab ta seadusesse erandi, mille järgi ei saa teoloogiaõpilasi mobiliseerida. Ultraortodokssed juudid on sõjategevusest priid ja ühtlasi ka kõige kiiremini kasvav demograafiline grupp Iisraelis. Ühiskonnas tekitavad neile antud privileegid aga suuri pingeid.

Soome piirab piiri. Soome valitsuskoalitsioon valmistab ette seaduseelnõu, mis veelgi enam tõkestaks idapiiri ületamist, k.a asüülitaotlejatel. Eelnõu järgi võiks migrandid sisuliselt kohe tagasi Venemaale suunata. Eelnõu jõuab parlamenti ilmselt tuleval nädalal, ehkki õiguskantsler Tuomas Pöysti sõnul on selles omajagu juriidilisi kitsaskohti. Sellest hoolimata rõhutab võimukoalitsioon vajadust eelnõu seaduseks teha. Välisminister Elina Valtonen ütles möödunud nädalal Äripäevale, et Soome ei lase ühelgi riigil oma migratsioonipoliitikat dikteerida.

Põllumajandusministrid kustutavad tulekahju. Euroopa Liidu põllumajandusministrid on täna taas koos, et põllumeeste meeleavaldustest ja Ukraina viljast tingitud kriise lahendada. Taas avaldavad meelt Belgia põllumehed, aga sama pilt vaatab vastu ka üle mere Londonist. Homme arutavad euroliidu suursaadikud Ukrainale tariifivaba turuligipääsu pikendamist. Ülehomme kohtuvad kõnelusteks Poola ja Ukraina valitsus.