Äripäeva arvamustoimetuse juhi Neeme Korvi sõnul viisid selle otsuseni osalejatelt saadud tagasiside ja teisalt korraldajate soov. “Osalejad, samuti konkursi toetajad soovivad välja pakutud ideid eri kanaleis täismahus jagada. Me omalt poolt soovime, et oma säravaid mõtteid arvamusloo vormis saadaks meile võimalikult lai auditoorium, kes saaks osa ka teiste ideedest,” selgitas Korv.
Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada
selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. märts 2024.
Uued väärikad toetajad
Konkursi teema on varia ehk võistlustöö võib välja pakkuda mistahes valdkonnast majandusest kultuurini, suurtest reformidest väikeste nutikate lahendusteni.
Eduka Eesti võistlustöid hindab žürii, mis koosneb alati konkurssi toetavate mainekate Eesti ettevõtete omanikest ja juhtidest. “Meil aitavad konkurssi teha juhtiv advokaadibüroo, väga tuntud kindlustus, edumeelne pank ja äsja Äripäeva TOP 100 galal
Eesti aasta edukaimaks ettevõtteks kuulutatud Eesti Gaas,” ütles Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe, kelle sõnul on väga oluline, et partnerite seas oleksid eri sektorite tipptegijad.
Eeloleval hooajal on kaks uut toetajat, Helmes ja Verston. “Olen kindel, et ühe meie juhtiva IT-ettevõtte ja taristuehituse valdkonna tipptegija lisandumine avardab teemaderingi ja lisab uut vaadet ka žürii tööle,” märkis Salumäe. Nagu on tavaks saanud, avaldavad Eduka Eesti toetajate esindajad kohe konkursi alguses Äripäeva arvamusosas omalt poolt üleskutseid võistlusel osaleda.
Kuigi konkursil on alati olnud nimekaid osalejaid – ettevõtjaid, tippjuhte, teadlasi, ühiskonnategelasi –, maksab lõpuks žürii silmis ikkagi idee, mitte autori tiitel. Eelmise hooaja võitis Martin Palmiste, kes pakkus välja
uue lähenemise heitmekaubandusele, mille ristis “rohepöörde valuvaigistiks”.
“Martin, kes on Saksamaal Heidelbergi ülikooli majandustudeng, näitas, kuidas õpitut saab vormida võiduideeks ja tuua ühtlasi Eesti avalikku debatti täiesti teistmoodi vaatenurga rohepöördele,” nentis Neeme Korv.

- Eduka Eesti 2022/2023 hooaja võitjat Martin Palmistet õnnitleb Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
- Foto: Andras Kralla
Mullu kvalifitseerus arvamuskonkursile Edukas Eesti
97 võistlustööd, millest žürii valis
nominentidena finaali 11.
Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
Asutame rohepöörde valuvaigusti: jagame heitmekaubanduse tulu Eesti inimeste vahel ära, premeerides nii keskkonnasõbralikku eluviisi.
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond Norra naftafondi eeskujul.
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.