Ränk avarii teatribussiga jääb Tanel Saarele igaveseks meelde

Nimekaimudest rääkimine toob Tanel Saare näole laia naeratuse: „Sama nimega inimesi on tõesti palju ning juhtunud on ka seikasid, mida kõva häälega kõikidele ei räägiks,“ nendib ta. Nime Tanel Saar kannab näiteks üks kohtunik, üks kunagine Saaremaa jalgpallur ja üks luuletaja. Keegi neist pole mõistagi see sama Tanel Saar, keda tunneme VAT Teatri näitlejana. „Kuna ma loen ka raadiotes palju reklaame ja siis tean, et ühele Tanel Saarele on tekstide lugemist pakutud,“ naerab Saar.

Tanel Saar on sündinud ja üles kasvanud Tapal ning oma kodulinna tegemistega on ta hästi kursis ka praegu. „Mu vanemad elavad Tapal. Ma käin seal suvel peaaegu igal nädalal ja muul ajal ka väga tihti. Kui inimesed küsivad, et sa oled Tapalt, siis kohe teavad, et seal on NATO sõdurid, ja lapsepõlvest ma mäletan seda, et linnapeal oli samuti väga palju sõdureid, aga nõuka ajal olid need Vene sõdurid,“ meenutab Saar.

Lapsepõlvest on meeles mitmeid värvikaid seikasid. Alates sellest, kuidas koolitee viis mööda Vene koolist, mille eest läksid mõnelgi korral õlad sealsete õpilastega kokku, kuni kõva spordi tegemiseni välja. Sport oli au sees siis ja on seda ka praegu.

Reisidel on mõistagi juhtunud igasuguseid asju, nii meeldivaid kui ka ehmatavaid. Üks seik, mis jääb Saarele ilmsel eluks ajaks meelde, oli liiklusõnnetus Saksmaal. „Jäime liiklusummikusse, kui tee oli libe ja oli mäkketõus Saksamaal ja suured rekkad ei vedanud ennast üles ära. Väljas oli pime ja kõik seisid. Meie väike teatribuss ka. Ühel hetkel bussijuht Raul ütleb et nii, see tuleb tagant sisse. Me jäimegi kahe suure auto vahele, buss lössi. Õnneks jäime kõik ellu. Seal oli õnnemomente palju, mida kõike oleks võinud juhtuda. Bussijuht viidi haiglasse, saime ta järgmine või ülejärgmine päev kätte. Aga festival leidis meile järgmisel päeval uue bussi ja rattad pandi jälle käima, koukisin katkisest bussist dekoratsioonide tükid välja ja nii ta edasi läks,“ kirjeldab Saar.

Ta lisab: „Mingit hirmu liikluse ees see avarii mulle ei tekitanud. Mulle pigem meeldib autoga sõita ja ma sõidan ikkagi väga-väga palju. Küll kui tee ääres avariid näen, käib jutt läbi ja enda õnnetus tuleb meelde.“

Kuigi Tanel Saar on ennekõike tuntud näitlejana, on ta viimastel aastatel ka omajagu saanud maitsta lavastaja leiba. Praegugi on käsil uue lavastuse „Kabaree.Põrgu“ lavale toomine. Eduard Wiiralti tuntud graafiliste lehtede järgi valmiv lavastus esietendub 20. septembril.

„Ta on suhteliselt füüsiline lavastus,“ mõtiskleb Tanel Saar. „Samuti on heli ja muusikat ning helikeeles palju taustaemotsioone. Lugu algab pihta sellega, et inimesed otsivad midagi, mis on nende elust puudu või mille järele nad janunevad. Kabaree ongi minu jaoks selline tehislik paradiis, kuhu inimesed tahavad minna oma argipäeva murede eest. See pidu läheb üle käte ja siis ma jõuan sellise asja juurde, nagu on see Wiiralti „Põrgu“. Minu jaoks ongi selle tõlgenduseks pidu, mis on läinud üle käte. Teksti enamus ajast ei ole, see kõik hakkab välja nägema nagu tummfilm, kus on rohkem visualiseerimist ja füüsiliselt edasi andmist.“