Kriis, mis hüüdis pikalt tulles, üha süveneb

Tööjõu ja oskuste analüüsija ehk Kutsekoja OSKA värske tööturu prognoos aastani 2031 selgitas süvenevat töötajate puudust kahe peamise põhjusena: ebapiisav tööjõupakkumine ja pidev uue tööjõu vajadus.

Neist esimene puudutab näiteks kiiresti kasvavaid valdkondi või erioskustega sektoreid. Hooga kasvavad tehnoloogia, digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud ettevõtted, erioskuseid vajavad insenerialad ja tippspetsialistid. Pidev tööjõupuudus valitseb aga madalama oskustasemega töökohtadel, kus on tihti ka palju hooajatööd: põllundus, teenindus, majutus-toitlustus, ehituse ja kaubanduse ametialadel.

Töötajate vajadus on suurem, kui peale tulev põlvkond ja haridussüsteem suudavad pakkuda ning järgmise kümnendi jooksul jääb tööturult puudu 6000 inimest aastas. See tähendab kasvavat survet maksu- ja ülalpidamiskoormusele, vananeva elanikkonnaga suurenevad ka kulud pensionitele ja tervishoiule.

Puusepa sõnul tuleb seda puudust lahendada mitmest otsast, võluvitsa pole. Näiteks tuleb kaasata tööturule need, kes praegu ei tööta, kuid soovivad seda teha – pensionärid, tegevuseta noored ja vähenenud töövõimega inimesed. Ehkki töövõimereform tõi enamuse vähenenud töövõimega 100 000 inimesest tööle, on endiselt hulk rakenduseta. Ka lõviosa pensionäridest ei tööta ehk potentsiaali on ka vanemate sihtrühmas, rõhutas Rosenblad.

"Tulevikus toimetamegi tööturule senisest enam keskealised ja vanemaealised ning see toob palju uusi küsimusi: kuidas töökohti ümber kohandame, kuidas värbame, kuidas koolitame, millise töögraafikuga tahab käia tööl lapsevanem või hoolduskohustusega inimene või vanemaealine," selgitas Rosenblad.

Tööturule toovad vanemad inimesed aga stabiilsust. "Tööandjad räägivad, et oskused õpetame, aga vot leiaks need õigete väärtuste ja õigete hoiakutega töötajad. Vanemaealised võiksid olla hindamatu ressurss, kui otsime inimesi, kes on tõesti hea tööeetikaga ja heade tööharjumustega."