Reinar Halliku kodus kasvab hiiglane

Rambol on palju toredaid omadusi. Esiteks on ta suur laste sõber - kõikide laste sõber, tegemata vahet omadel ja võõrastel. See oli ka üks põhjus, miks koeravõtul teisi tõuge ei kaalutud – et Halliku tütrel, kes on lõpetamas esimest klassi, oleks südamliku koera seltsis turvaline ja lõbus kasvada.

Nalja saab hiiglasega palju, ja vahel lõbustab Rambo end ise, näiteks kerides wc-paberi rulli läbi tubade kõndides lahti, või kutsub tütre küülikut mängule ja ajab teda lusti pärast taga. „Jänesele küll eriti ei meeldi nii suur mängukaaslane, on ju koera keel üksi sama suur kui jänes, ka on ta oma suure kogu ja kaalunumbri juures üsna kohmakas,“ rääkis peremees. Njuufadele on ka omane komme kontakti otsides teisele oma käpp peale panna – oma arust õrnalt, aga olenevalt sihtmärgi kogust ei pruugi see kõigile meeldida, nii ka küülikule mitte.

„Sõjaväekorda meil pole, saltosid ta ka ei viska, aga käsklusi teab,“ kinnitas Hallik. Kui käsklus antud, võib kindel olla, et koer ei alusta ilma loata söömist, ei tule tuppa, ei tee pahandust,“ tõi mees näiteid. Kui aga käsklust antud pole ja juhtumisi on toit laual, selga keerata ei maksa, sest siiis teeb neljajalgne hetkega puhta töö. „Kui kaotan korraks valvsuse, on ka rohelise salati kauss läinud,“ muigas Hallik. Koera kasvu tõttu ei ole olemas pinda, kust ta ei saaks pätsata.

Lisaks pisivargustele juhtub aegajalt ka muid pahandusi. „Eelmisel aastal sõi ta näiteks peenra sibulapealsetest tühjaks,“ muigas Hallik. Tänavu otsustas ta kasti sees oleva lillepeenra segi keerata ja lillesibulad pintslisse pista. „Kui sibulad söödud, tegi ta kastist enda aseme,“ laiutas Hallik käsi. Sellistel puhkudel annab peremees koerale võimaluse karistuseks aedikus istuda ja elu üle järele mõelda. „Rambo on nii arukas, et kui näeb, et olen pahateole jälile saanud, löntsib juba ise aedikusse karistust kandma, pea norus,“ on peremees koera mõistuse üle uhke.

Karistus kestab täpselt nii kaua, kui peremees suudab südant kivina kõva hoida. Ehk siis mitte väga kaua. Kuna sõjaväekord puudub, ei ole Hallikul koera karistuse pikkus reguleeritud.

Eesolev suvi on poisiohtu Rambole alles teine. Seega pole Hallikul ka veel kogemust, kas koer paneb vette sattudes oma varbavaheliste lestadega käpad tööle ja vinnab ujujad vastu nende tahtmist kaldale nagu njuufadel ehk teise nimega vetelpäästekoertel instinkt teha käsib. Talisuplust harrastav peremees võttis kord sel kevadel koera küll järve äärde kaasa, aga kümnekraadises vees sulistamisest noor koer vaimustuses ei olnud.

Et paksu karvaga koerale suvekuumuse eest leevendust pakkuda, pani peremees eelmisel suvel koera jaoks aeda täispuhutava lastebasseini. „See kestis täpselt kaks ja pool tundi, kuni Rambo selle puruks näris,“ naeris Hallik. Tänavusele suvele minnakse vastu õhema kasukaga, nimelt käis noormees eelmisel nädalal juuksuris, kus talvekarva eemaldamise ja muu hoolduse peale kulus tervelt viis ja pool tundi.

Kui eelmise koeraga koos mõõtis Hallik autoratastega tuhandeid klomeetreid teid Euroopas, siis Rambol rännukihk puudub ja tema autosse saamine on tükk tegu. „Kõigepealt tõstan ta esikäpad pagasnikusse, aga kuni tagumised käpad üles kangutan, on ta jõudnud esimesed jälle uuesti maha panna,“ naeris mees. “Pean vist rohkem trenni tegema!“

„Nagu mu sõber naljaga ütleb, on maailma kaks kõige rahustavamat tegevust raha lugemine ja koera sügamine,“ sõnas Hallik. Aastate jooksul on ka temal saanud rituaaliks koju jõudes asjad ära panna ja kõigepealt koera sügada.