Argus saab olema rohepöörde suurim vaenlane

Ehkki rohereformide läbiviimine on koalitsioonileppes tähtsuselt kolmandal kohal, siis Holmi sõnul ei piisa ilusat tulevikku kirjeldavast jutust, vaid tuleb osata ühiskonda selleni juhtida. „Eesti on täis visionääre, kes oskavad rääkida sellest, kus me olla tahame. Aga kuidas sinna jõuda? See on väga keeruline ja eeldab väga suurt otsustamisjulgust,“ selgitas Holm Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“.

Kuna muutused puudutavad ühiskonda läbivalt – kodanikest kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja poliitikuteni välja –, siis selle keerukuse tõttu on tema sõnul lisaks pöördega kaasnevatele võimalustele ka rohkelt võimalusi ebaõnnestuda.

Holm tõi näiteks jäätmemajanduses kümnend tagasi võetud eesmärgi vähendada olmejäätmeid ja suurendada nende ringlusse võttu, mis kukkus läbi. „Ebaõnnestusime. Klassikaline probleem. Julgus teha otsuseid ja neid otsuseid rakendada. Jäime kinni sellesse, et ei julgetud ausalt välja öelda, et jäätmekäitlus sellisel viisil ongi kallim. See tähendab näiteks, et kohalikud omavalitsused oleksid pidanud tegema väga raskeid otsuseid. Vaatamata sellele, kas valimised on tulemas või mitte.“

„Äris tehakse otsuseid, mis mõjutavad ettevõtet 5–20 aastat. See vajab stabiilsust ja ettearvatavust, et reegleid ei muudeta järsult,“ rõhutas ta. Kliimaseadus võiks võtta ära ka poliitilise riski, mõne partei soovi eesmärke muuta või pehmendada. „Isegi kui stabiilsus nõuab pingutust, on see parem, kui pidev valmisolek selleks, mis kord on ja siis ei ole.”

Realo sõnul on rohemuutuse keskmes majandusmudeli muutmine. „Lahendame veidi seda probleemi, mis tuleks sõltumata rohepöördest – meil lihtsalt ei ole neid loodusressursse ega inimesi, kes siin Eestis ressursimahukat majandust teeks,“ selgitas ta. Vähem tarbimist, tootlikum ja keskkonnale sõbralikum tööstus ning jääkide taaskasutus saavad olema suunad. „Kui tahame rääkida jätkusuutlikust ja kestlikust majandusest, siis meil kõigil tuleb sinna panus anda.“

Lisaks kokkulepete saavutamise keerukusele tõi Holm saates riskina välja veel selle, et ei osata kujundada teekonda soovitud eesmärkideni ja seetõttu kulub aeg asendustegevustele, vastutuse hajumisele või siis tehakse 10 aasta plaan, mida hakatakse uuendama üheksandal aastal ning see jookseb ummikusse, nagu näiteks metsanduse arengukava puhul.

Arutelu Realo ja Holmi sõnul igal juhul kaasneb. See tuleb maha pidada riigikogus, seotud ja huvirühmade kaasamisel. Esiteks on selleks vaja aega. „Avalikkus peaks saama oma hirmud välja elada ja saama täieliku informatsiooni ning selleks on vaja laiemat arutelu,“ rõhutas ta.

Kuna Eesti on osa teemadega maha jäänud, siis viimasel paaril aastal ei suudeta näiteks seaduseid mõistliku aja jooksul menetleda. „Tööandjatele, sotsiaalpartneritele saadetakse kinnitamiseks minimaalse ettenähtud ajaga. Ole nii kena, tööta kõik see kolmsada lehekülge sisutihedat teksti kahe nädalaga läbi. Sellest sõltub kogu sinu ärimaastik,“ tõi ta ühe näite.

Arutamisel lahutaks Realo emotsioonid praktilisest. „Jätame inimestele võimaluse uskuda ja arvata, mida soovivad, aga seejuures rõhutame, et me oleme ELi ja NATO liige ning sellel liikmelisusel on teatud põhimõtted. Parim, mida teha saame, on mängureeglid selgeks teha ja leida oma riigile sobiv elluviimise plaan. Seda keegi ette kirjutama ei tule,“ selgitas ta.

Realo ja Holm loodavad, et aasta pärast valimisi, järgmise aasta kevadel on käimas tulisemad arutelud, mille järel suund roheplaanide ellu viimiseks on juba selgem.