"See oli kõige hullem loodusnähtus, mida olen näinud"

Maria oli parajasti oma vennalastega mängimas, kui sõbrad Rakverest helistasid ja hoiatasid, et nendest läks üle just hiigeltorm, millega kaasnesid metsikud tuuleiilid: „Mäletan, kuidas mõtlesin, et mida nad ometi räägivad - küllap on see jutt liialdatud ja pool sellele juurde pandud. Arutlesime emaga, et isegi kui midagi sellest tormist ka jõuab meieni, siis ilmselt kaotab see teel oma võimsust ja saame vaid veidi vihma ning äikest.“

Aga olukord sai hoopis hirmsama pöörde. „Minu ja mu lähedaste jaoks oli see torm orkaani mõõtu. Väljas läks sekunditega pimedaks ja see, mis saabus, oli kõige hullem loodusnähtus, mida ma oma elus näinud olen. Kuulsime läbi tohutu müra ja puuokste pekslemise, kuidas õues mööbel lendas. Peitsime ennast maja metallist trepi alla, sest tundus, et vaid seal on turvaline,“ räägib Maria 12 aastat tagasi läbielatust, mis siiani selgelt meeles. Kuigi torm ei kestnud üle 10 minuti, oli laastamistöö enneolematu ja Maria pere ei tundnud oma kodu ära.

„Kõik puud olid juurtega üles kistud, naabermajadele langenud suured puud. Sõiduteed ei olnud enam näha. Mu vend oli jätnud lapsed minu ja emaga ning ise läinud Viru Folgile. Helistasime neile, et nad kindlasti ei prooviks tagasi tulla, sest teed on läbimatud. Nemad loomulikult ei uskunud. Arvasid niisamuti, et liialdame selliste kirjeldusega. Kui nad meie küla poole hakkasid jõudma, pidid nad jätma auto umbes 3 kilomeetri kaugusele, sest sõiduteed ega metsa lihtsalt enam ei olnud. Mets oli juurtega üles kistud. Vend ja vennanaine hakkasid ronima üle puude ja meetri haaval liikuma sinna, kus arvasid olevat meie suvila. Aga nad eksisid pärast paari esimest minutit, sest sõiduteed ei olnud enam näha,“ kirjeldab Maria koduküla totaalselt muutunud ilmet.

Elekter kadus nädalateks. Õnneks said Maria ja tema naabrid paari päeva pärast generaatori, mis andis võimaluse saada joogivett. Aga läbielatu muutis igaveseks tema ja tema pere valmisolekut selliseks kriisiks.

„Eestis on samuti võimalus suurteks tormideks. See oli õudne, mida kogesime. Vend ostis meile pärast seda tormi suvekodusse generaatori, et saaksime elektrit, kui midagi taolist korduma peaks. Samuti oli hädavajalik mootorsaag, millega koos naabritega saime teed puhastada. Ikka me mõtleme, et selliseid torme ei juhtu ja need on rohkem hollywoodilikest filmidest tuttavlikud stsenaariumid. Aga olles ise selle läbi elanud, tean, et peab valmis olema mistahes olukorraks,“ tõdeb Maria.

Maria on üks inimestest, kes jaganud oma pere lugu, mida ERM, Päästeamet ja Naiskodukaitse ootavad 31. oktoobrini. Kogutud lugudest koostatakse näitus, mida saab ERMi vaatama tulla käesoleva aasta novembris.