Äripäeva artikkel tõi Kõlvartile arupärimise

Arupärimise aluseks oli Äripäeva artikkel "Saastetasude mittemaksmine andis Viimsi prügiveohankel konkurentsieelise". Selles kirjutasime, kuidas Viimsi valla jäätmeveohankel parima hinnaga võitjaks tunnistatud TJT kinnitus, et nad ei pea kogutavatelt jäätmetelt saastetasu maksma, tekitas konkurendis küsimuse, kuidas see on võimalik.

Samuti selgus loo kirjutamise käigus, et Tallinna linnale kuuluva TJT prügila sulgemise ehitustööd on peatatud, kuna kattekihis saastetasuvabalt kasutatud praakkompost sisaldas rohkelt plasti ning kihi paksus oli kõvasti suurem, kui on projektis lubatud.

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal ning aseesimees Õnne Pillak küsisid Kõlvartilt, kas TJT juhtkond on teda informeerinud, et äriühingu kasumit kavatsetakse suurendada selliselt, et vähendatakse oluliselt või jäetakse üldse maksmata saastetasu.

TJT juhatuse liige Kertu Tiitso ütles Äripäeva artiklis, et nemad pakkusid Viimsi hankel teistest erineva käitluslahenduse – segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmise, kuna jäätmekütuse tehaseid on pärast Ragn-Sellsi tehase mahapõlemist järel ainult üks – TJT-l. "Jäätmekütuse tootmine on TJT üks põhitegevustest, seega imelik oleks, kui TJT ei pakuks seda teenust Viimsi vallale, vaid pakuks Viimsi vallale ladestamist," lausus Tiitso.

Küsimustele, mida nad teevad jäätmekütuseliinilt ülejääva nn peenfraktsiooniga ning kas siin võib olla tegemist saastetasudega trikitamisega, Tiitso ei vastanud. Küll arvas ta, et konkurent Eesti Keskkonnateenused tegeleb meediat kaasates turuvõitlusega, kuna ei suuda leppida, et Viimsi piirkonda, kus ta on aastaid teenust osutanud, võiks teenindada keegi teine.

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Argo Luude hinnangul laseb riik ennast saastetasudega praegu labaselt petta ning sellega luuakse konkurentsieelis neile, kes makse ei maksa.

Keskkonnaameti kompleksloabüroo juhataja Emma Krikova sõnul ei ole Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusel lubatud kasutada prügila sulgemisel jäätmekütuse tootmisel ülejäävat nn peenfraktsiooni. Kuid aasta alguses toimunud kontrollkäigul selgus, et seda ikkagi kasutatakse. "Samuti selgus, et prügilat ei ehitata vastavalt ehitusprojektile. Vastav info edastati Jõelähtme vallavalitsusele kui ehitusprojekti järelevaatajale. Praeguseks on keskkonnaametile teadaolevalt vald prügila sulgemise ehitustöö peatanud," märkis Krikova.

Kohapeal käinud Jõelähtme abivallavanem Art Kuum rääkis, et kattekiht oligi sisuliselt prügi, mis oli kilekotte ja plasti täis. Samuti oli see 3–4 korda paksem, kui projekt ette nägi. "Kattekiht peaks toimima filtrina, aga sinna pandud prügi seda funktsiooni ei täida," lisas Kuum. Vallaelanike jaoks on väga suur probleem ka prügilast leviv hais, mis Kuuma sõnul vahetevahel ulatub Jõelähtme vallamajani välja.