Puidusektoris tuleb veel pankrotte

Puidusektori ettevõtted on olnud Virumaa Metsatööstuse osaniku ja juhi Rein Strauchi sõnul ajakirjanduses ülepaisutatult nimetatud majanduse veduriks. „Ma ütlesin mõnda aega tagasi, et ajakirjandus liialdas sellega, et puitmajade ehitajad on Eesti majanduse vedur. Nad siis juba lonkasid, kui mitte kahte jalga, siis ühte kindlasti. Pidevad probleemid olid raha kättesaamisega. Ma ei tea, kas see oli meie meeste süü, et tehti praaki ja ei saadud kõike raha, või olid ostjad rafineeritud sulid,“ rääkis Strauch.

Strauchi sõnul puidusektori edulugu kärssab ja sektoris on osal ettevõtetel asi hapuks läinud. Ka tema enda ettevõttel on probleeme raha kättesaamisega. „On raskusi. Osa firmasid on väga rasked maksjad, kes 30 päeva asemel maksavad 120–160 päeva. Probleeme jätkub,“ rääkis Strauch ja jätkas: „Oli üks seltsimees siin Rakveres, kes pankroti korraldas ja raha ilmselt välja kantis. Sealt jäi saamata. Teine tänane aktuaalne on Ritsu, kes tegi miljoni külge. Paluti ka saneerimist. Saneerimine kestis neli kuud ja nüüd on kõik varad kanditud juba kaks korda vist. Mis edasi saab – eks peame hakkama kohtu kaudu asju ajama. See on ilmselt pahatahtlik tegevus...“ on Strauch mures.

Sauli sõnul on selle muudatuse tõttu ettevõttel tänavu esimesed seitse kuud õnnestunud teha 20% rohkem käibe kasvu vähemate töötajatega. „Kuid vaatamata sellele, et esimesel poolaastal on kenasti hakkama saadud, siis müügi kindlustunne võiks parem olla,“ tõdes ta.

Võrumaal Vastseliinas tegutseva Förmann NT juhatuse liige Taavi Nassar selgitas, et puidutööstuses on selgelt näha ebastabiilsuse märke ning leida võib esimesi vihjeid majanduse jahtumisest. Ettevõte kirjutas eelmise aasta majandusaasta aruandeski, et järgnevad aastad tõotavad tulla turustamise mõttes eelmistest keerulisemad.

Nassar tõdes, et praegune aasta just niisuguseks kujunenud ongi. Toormehinnad on küll kukkunud, aga saematerjali turustamine on keerulises seisus. „Paanikaks muidugi põhjust pole,“ jätkas ta.

Nassari sõnul Förmannil koondamisplaani praegu ei ole, eesmärk on üksnes efektiivsem tootmine. Samas märgib ta, et kui turuolukord muutub keerulisemaks, võib see siiski tähendada ka töötajate koondamist. Samas plaanib Förmann Nassari sõnul praegu ka investeeringuid. Küsimusele, kas see liiga suur risk pole, vastas ta, et muud väljapääsu ta olukorrast ei näe. Tema sõnul on valik lihtne: kas püsida praegu konkurentsis ning mitte investeerida ning mõne aasta pärast suuri kahjusid kanda või siis investeerida nüüd ja panustada tulevikule.

Ka Nassar nendib sarnaselt Sauliga, et puiduvaldkonnas räägitakse tõepoolest pankrottidest ja saneerimistest. Nassar vihjas, et nii mõnelgi saeveskil võib tulevikus keeruliseks minna.

Rait ASi juhi Tiit Kamsi sõnul on ka nende ettevõte tegevust efektiivistanud. Ühes osakonnas tõmmati tegevusi koomale, kuid samas mujal palgati inimesi juurde. „Pole ka meie sellest puutumata. Kuid see on olnud pigem seoses sellega, et tegevused, kus on palju käsitööd, seal on Eesti-sugusel riigil – kus on kõrged tööjõukulud – keeruline konkureerida,“ märkis Kams.

Tema sõnul on Eesti puidutööstuses viimasel aastal palju investeerinud, 300 miljonit ja rohkem aastas. „Tõhusus ja efektiivsus on kõigi jaoks ülitähtis. Kõik otsivad võimalusi, kuidas toota vähema tööjõuga rohkem. See on elu loomulik käik,“ lisas Tiit Kams.

Kams usub seda, et kui tulebki kriis, siis see ei tule kindlasti samasugune, nagu oli eelmine. „See, mis toimus 2008 USA elamuturul, ja sellist laenurallit ilmselt ei tule. Raha pangast kätte saada pole kunagi olnud nii raske kui viimasel ajal. Intressid pole sugugi madalad. Kui see kriis peaks tulema, siis teise näoga ja teistel põhjustel. See võib olla seotud poliitika või protektsionismiga, mis maailmas levib,“ arvas Kams.