Päev Neinar Seliga

Suurettevõtja Neinar Seli tegutseb mitmel rindel ning tema tegemiste ülevaatamiseks sõitsime mööda Tartut tunde. Ise arvas ta, et kõikide äride vaatamiseks kuluks 2-3 päeva.

Emajõe Ärikeskuses, rahva seas tuntud Plasku, on Tartu üks suurimaid büroohooneid. See on kontoriks ka Neinar Seli Estikole. Plasku katusele pole Seli ise aga ammu jõudnud. Nõnda sai ta üllatuse osaliseks, kui mullu tehtud katuseremondi järel seal korralagedus valitses. Nüüd lubas Seli endale, et püüab tihemini oma valdusi kontrollimas käia, tegi avanenud vaatepildist telefoniga pilti ja lubas sellega tegeleda.

Estiko tähistas eelmisel aastal 100. sünnipäeva, nõnda leidis Plasku tornis oma koha ka EV100 sümboolika.

Estiko on teinud esimesed sammud päikeseenergiaturule. Praegu on Estikol üle Eesti 11 päikesejaama, mille koguvõimsus on 2,2 megavatti. Esimene päikesejaam rajati Tasku keskuse katusele ja see läks käima möödunud suvel, suurim jaam asub Teguri ja Tehase tänava kvartalis, Estiko-Plastari hoonete katusel.

Päikeselisel päeval ei pea Estiko-Plastari tehas elektrit juurde ostma, suurem osa toodetavast energiast tarbitakse ise ära.

Estiko-Plastari suurimad eksporditurud on Rootsi, Läti, Soome, Taani ja Norra. 23 riiki eksportiva ettevõtte kogukäibest moodustavad välisturud 69%. "Kunagi oli eksport mõned protsendid ja needki Venemaale. Tänaseks on see turg hoopis ära kadunud," iseloomustab Seli pakendiäri.

Selle aasta plaan on Skandinaavia turul jõudsalt laieneda. Ajal, mil ka lapsed räägivad pakendite hävitavast mõjust loodusele, leiab Seli, et hea ja kvaliteetne pakend aitab toiduainete säilivusaega märgatavalt tõsta ja nii raisatakse ka vähem toitu.

Kui jõuame Raadil laiuvate rehvimägedeni, ütleb Seli: "Käed saavad mustaks, aga mõtteviis on roheline."

Eelmisel aastal otsustas Estiko siseneda energiatootmise valdkonda ning hakkas rajama päikesejaamu. "Loomulikult on meie jaoks olulisel kohal ka äriline aspekt. Suurte päikeseparkide tasuvusaeg on sageli mõistlikum kui mahukad investeeringud kinnisvarasse,“ lausus Seli, kelle sõnul on oluline äririske hajutada.

Siiani on Estiko tegelenud peamiselt pakkematerjalide tootmise, majutus- ja toitlustusteenuste ning ärikinnisvaraga.

Raadi lennuvälja tagumisse otsa plaanitav kuni 60megavatine päikesepark võtab enda alla veidi üle 100 hektari ning selle rajamiseks vajaliku investeeringu suurus jääb vahemikku 40–50 miljonit eurot. Raadi jaam peaks tööd alustama aastal 2021. Praegu käivad läbirääkimised projekti osapooltega. Üheks takistuseks on maa-alal kõrguvad rehvimäed, sest on teadmata, kes ja millal need likvideerib.