Tamro: Proviisorite Koda eksitab avalikkust

"On õige, et ettevõtte kolimine, samuti varasema ettevõtte sulgemine ja uue avamine, on majandustegevuse normaalsed osad ja kaitstud ettevõtlusvabadusega. See aga ei tähenda, et need muudatused ei võiks alluda loareservatsioonile ega muudele seadusest tulenevatele piirangutele. Praegusel juhul ei ole ka tegemist tavapärase ettevõtlusrežiimiga, vaid üleminekuajaga, mille lõppedes peavad nõuetele mittevastavad ettevõtjad olema turult lahkunud. Uue apteegi avamise piirangut õigustab ka selles asjas ülekaalukas avalik huvi – rahvatervise kaitse," seisab otsuses.

Tamro peajurist Katrin Altmetsa sõnul saab aga Tamro lähtuda põhimõttest "kõik, mis pole keelatud, on lubatud". Tema hinnangul ei võtnud kohus apteekide kolimise lubatavuse osas kindlalt eitavat seisukohta. "Kui riigikohus ütleb, et kolimine ei ole erinevate linnade vahel, siis sellest saab järeldada, et ühe linna piires oleks see okei. Riigikohus ei saa kõike ette öelda, mida tohib teha. Seda, kas on lubatud või mitte, hakkab tõlgendama ravimiamet. Kui kellelegi tundub, et ravimiameti tõlgendus on vale, saab seda kohtus vaielda. Ravimireform ongi natukene keeruline ja segane selle koha pealt," sõnas Altmets.

Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitsh seostas koja tänast teadet sellega, et Ravimiamet teeb ettevalmistusi nn PERHi apteegile tegevusloa andmiseks. Jankelevitshi väitel üritab koda ametnikke hirmutada. “Ligi kaks aastat on (Tamrole kuuluv - toim) Benu apteek oodanud vastavalt PERHiga sõlmitud rendilepingule oma pinnale pääsemist ning nüüd, kus ebaseaduslikult pinnal tegutsenud Apotheka lõpuks lahkus, võetakse kasutusele ükskõik millised taktikad, et PERHi patsiendid ei saakski endale apteeki tagasi,” väitis Jankelevitsh.

„Apteegireform kuulutati 2015. aastal välja kompromissiga, et suured apteegiketid võivad omada apteeke viieaastase üleminekuperioodi jooksul, kuid uusi apteeke saavad avada vaid proviisorid. See pidi tagama praeguselt apteegisüsteemilt sujuva ülemineku proviisorapteekide süsteemile,“ ütles Eesti Proviisorite Koja (EPK) juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas hommikuses pressiteates. „Ometi lubab Ravimiamet järjekindlalt suurtel apteegikettidel avada uusi apteeke läbi kolimisskeemi. Selline skeemitamine töötab otse apteegireformi vastu.“

Apteegireformi väljakuulutamisel said suured apteegiketid üleminekuaja, mille jooksul viia oma ärimudel kooskõlla muutunud seadustega. „Ühtlasi tähendas see, et suured apteegiketid ei saanud enam teha juurde uusi apteeke. Seejärel võtsid ketiapteegid kasutusele aga kolimisskeemi, kus sisuliselt tehakse uus apteek, aga vormiliselt “kolitakse” ühelt pinnalt lihtsalt teisele pinnale,“ ütles Alamaa-Aas.

Apteegi kolimiseks peab andma loa Ravimiamet, mis on mitmed suurte apteegikettide kolimistaotlused koja teatel ka heaks kiitnud. „Proviisorid vaidlustasid kohtus Ravimiameti praktika kolimisi heaks kiita, sest see ei vasta apteegireformile ega seadustele. Ka Riigikohus asus oma 29. mai otsuses seisukohale, et kolimisskeem on lubamatu,“ ütles Alamaa-Aas ja lisas, et amet pole hakanud kohtu otsust täitma. „Sisuliselt oleme tagasi olukorras, kus Ravimiamet käitus õigusvastaselt neli aastat ning nüüd soovib väärpraktikat jätkata. See on pärssinud omandipiirangu jõustamist, sest parematel pindadel on ketid saanud varasemast pigem tugevamaks ja võimsamaks.“

Alamaa-Aasa sõnul on viimaseks näitlikuks juhtumiks kolimisskeemi kasutamisest Tallinnas Sõle Polikliiniku apteegi kolimine Peterburi mnt 98, kus sisuliselt tehti uus apteek. „Samuti kavatseb Ravimiamet meie andmetel lubada suurel ketiapteegil alustada tegevust Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteegipinnal, ehkki apteegireformi nõuete põhjal saaks seal pärast senise rentniku lahkumist tegutseda vaid proviisorapteek,“ lisas Alamaa-Aas.

Kirjas Ravimiametile palub Eesti Proviisorite Koda lõpetada ametil laiahaardeline kolimist lubav halduspraktika ketiapteekide huvides ja ketiapteekide tegevuse laiendamise võimaldamine. „Meie hinnangul on see otseses vastuolus seaduse ja Riigikohtu suunistega,“ märgitakse kirjas.