Seaduse varjus piirati võimalusi kohtuistungite kajastamiseks

Mitte mingisugust diskussiooni ei riigikogus ega avalikkuses eelnõu rakendussättesse lisatud kriminaalmenetluse seadustiku täienduse üle ei toimunud, sest paistab, et selle nurga alt ei hammustanud keegi asja läbi.

Sel teisipäeval jätkusid Harju maakohtus Tallinna Sadama kohtuistungid tunnistajate ülekuulamisega. Pool päeva kohal olnud Äripäev kirjutas, kuidas esimene tunnistaja vandeadvokaat Asko Pohla keeldus ütluste andmisest, kuna üks süüdistavatest on tema ettevõtjast vend Tõnis Pohla.

Järgmisel päeval tõstatas Toivo Prommi kaitsja Kaimo Räppo küsimuse vajadusest vältida olukorda, kus ülekuulatavate tunnistajate ütlusi kajastatakse meedias. Sellega olid päri ülejäänud kaitsjad ja ka süüdistajad. Kohal olnud Ärileht kirjutas, et kohtu määrusega kohustati istungitel viibijaid hoidma saladuses tunnistajate räägitut. Seda kuni kohtuliku uurimise lõpuni.

Seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahel esitas justiitsministeerium muudatusettepanekud, mille hulgas olid sees ka rakendussätetes kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise punktid. Riigikogu majanduskomisjoni liikmed Erki Savisaar, Jaanus Marrandi, Kristen Michal, Märt Sults, Peeter Ernits, Sven Sester ja Toomas Kivimägi olid 12. novembril 2018. aastal toimunud komisjoni istungil kõigi muudatusettepanekutega konsensuslikult nõus.

Seaduseelnõu ettekandja Toomas Kivimägi tunnistas, et temale tuleb uudisena, et üks muudatustest on omandanud praeguseks sellise tähenduse.

"Selles kontekstis, et piiraks ajakirjanduse õigust kohtuistungite kajastamisel, seda nüanssi kuulen mina esimest korda. Ma julgen arvata, et nii majanduskomisjoni aruteludel kui ka suures saalis ei osanud sellele keegi isegi tähelepanu pöörata," lausus Kivimägi

Heaks tavaks ei pidanud Kivimägi ka seda, et direktiivi kui üldise normi ülevõtmisel lisatakse vastavasse eelnõusse menetluse käigus uusi põhimõtteid. "Vahel on seda tehtud, kui on väga kiire ja siis pannakse sinna midagi täiesti muud juurde, mis ei ole selle direktiivi ülevõtmisega seotud," tunnistas ta.

Riigikogus 21. novembril toimunud seaduseelnõu kolmandal lugemisel ütles Andres Herkel, et tema meelest on tegemist eelnõuga, millele õiguskantsler on kaks korda osutanud, rääkides üleliigsest seadusloomest. "See eelnõu on meie ette toodud pelgalt selleks, et kellelegi tundus olevat mõistlik asendada termin "kõlvatu konkurents" terminiga "ebaaus konkurents"," arvas Herkel.

Kohal viibinud 92 riigikogu liikmest olid eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt 74, vastu oli 13, erapooletuks jäi kaks.

Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ütles, et tunnistajate ütluste meedias kajastamise piiramise eesmärk on vältida olukorda, kus samas kriminaalasjas veel kohtus üle kuulamata tunnistajad saavad meedia vahendusel teada teiste tunnistajate poolt kohtus räägitust ja kohandavad oma ütlusi (kas tahtlikult või tahtmatult) selle järgi, mis lõppkokkuvõttes takistab tõe tuvastamist.

Tehveri sõnul pole Tallinna Sadama kohtuasjas seatud piirang otseselt pretsedenti loov, sest kohus on samasugust meedet kohaldanud ka varem. Ta tõi näitena Oliver Kruuda ja teiste vastu esitatud maksukuriteo süüdistuse kriminaalasja.

Harju maakohus kommenteeris määruse koostamist, et tuleb arvestada võimaliku ohuga, et meedias kajastatud tunnistajate ütlused mõjutavad veel ülekuulamata tunnistajate ütlusi. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et ainuüksi teadmine, et isikute ütlusi sel viisil avaldatakse, võib ülekuulatavat häirida ja seeläbi mõjutada tema räägitut.

Kohus leidis, et arvestades kriminaalasja mahukust, ei ole praegu võimalik täie selgusega ette näha lõplikku tunnistajate ringi. Arvestada tuleb sellega, et peale prokuröride tõendite uurimist (sh nii isikulised kui ka kirjalikud tõendiallikad) tulevad kaitsjate tõendid, mh ka isikulised tõendiallikad. Nende ning ka kirjalike tõendite pinnalt võib ilmneda vajadus jooksvalt täiendavaid tunnistajaid kohtusse kutsuda. Sel põhjusel on nimetatud kohustuse seadmine põhjendatud kohtuliku uurimise lõpuni, märkis kohus.