Debatt: protestihääled ei tee Euroopa Liitu paremaks

Nende hinnangul on eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste põhiküsimused selles, kas liigutakse edasi föderaliseerumise või rahvusriikide ühenduse poole, mil määral panustatakse innovatsiooni ja koostöösse ning kuivõrd paremäärmuslus viimast takistama hakkab.

“Kindlasti on seekord tegemist protestivalimistega, põhiküsimus on selles, kuhu poole Eesti ja Euroopa lähevad, kas avatud ja Euroopat jaatavas suunas või Poola, Ungari ja Itaalia suletud teed,” nentis Euroopa Parlamenti kandideeriv Margus Tsahkna. “Mina ei taha üles ärgata Eestis, kus ma pärast riigikogu valimisi üles ärkasin – võime täna ainult loota, et Helmed keeravad retoorikat vaiksemaks, aga võetud on suletud tee, piduri tee, innovatsiooni me ei tee. Eesti inimestel, kes laiemalt mõtlevad, kes tahavad Euroopa kultuuriruumile lõimumist, peaksid mai lõpus grillimise kõrvalt välja tulema ning valima Euroopat jaatava suuna,” vastandas ta neid valimisi tänasele Eesti sisepoliitilisele olukorrale.

Keskerakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideeriva Andrei Korobeiniku sõnul tuleb seekord valimisaktiivsus kindlasti suurem kui eelmine kord, sest inimestel on riigikogu valimised värskelt meeles. Tema silmis oleksid protestivalimised aga selge probleem. “Kui valitakse saadikuid, kes tegelikult ei tee viie aasta jooksul seal midagi, siis sellega ei saa leppida,” ütles ta ning lisas, et populistlikel jõududel just selline komme on. “Kui valitakse protestiks, siis sellest saab kahju vaid Eesti, populistlikud esindajad ei viitsi seal isegi sõna võtta,” oli Korobeinik veendunud.

Korobeinik oli sama meelt, et paremäärmuslike jõudude saatmine Euroopa Parlamenti ei ole Eesti huvides. “Järgmises rahastusperioodis saab Eesti vähem raha, sest meie elatustase on Euroopa keskmisele järele jõudmas,” tõi ta välja. “Nüüd on hästi oluline, kes meie huvide eest järgmises perioodis läbi räägib ja mida meist Euroopas üldiselt arvatakse,” rõhutas ta.

Eesti 200 on võtnud uues rahastusperioodis üheks eesmärgiks, et rohkem raha suunataks põllumajandusest innovatsiooni. Korobeinik leiab, et potentsiaali selleks on ja tegelikkuses on Euroopa digitasemelt homogeensem, kui arvata võiks. “See, et Eesti digigeeniused on Euroopa parimad, on müüt, Euroopas pole asjad Eestist nii maha jäänud, kui me arvame, samas meie maine on kõrge ja seda tuleb ära kasutada. Võiksime sellest kasu saada, mida me siiani ei ole teinud,” rääkis ta.

Tsahkna sõnul on Eesti IT-maine Euroopas ainus, mida peale laulmise meie kohta teatakse. “Laulmisega ei ole Euroopas väga palju teha, peame selgitama näiteks oma e-valimiste taustal, et ühiskond on turvaliselt võimeline e-lahendusi kasutama ning seeläbi saab kogu keeruka süsteemi lihtsamaks muuta,” arvas ta.

Korobeinik sõnas, et täna ei ole Euroopa Parlamendi poolt digiteemadel initsiatiivi märgata. Ilma selleta on tulevikule aga raske vastu vaadata. “Euroopa Liit ja maailm muutuvad lähima viie aasta jooksul korralikult. Aastast 2030 kaob Euroopa Liidust pool töökohtadest, mis asenduvad robitite ja automaatikaga,” oli ta veendunud. “Meil on palju vähem õmblejaid ja bussijuhte ning need väljakutsed peavad olema selged mitte ainult liikmesriikidele, vaid Euroopa Liidule tervikuna,” viitas ta taas koostöö vajadusele eraldi tegutsemise ees.

Ühtlasi on IT-valdkond koht, kus Eesti saaks initsiatiivi haarata. “Võime võtta raportööri positsiooni ja tõsta neid teemasid üles, näiteks küberturvalisus on arenev teema, Eesti võib olla siin lipulaev,” rõhutas Tsahkna. “Andreil on IT-taust, ta on kindlasti valmis võtma seal lipu kätte,” kiitis ta oma vastaskandidaati Euroopa Parlamendi valimistel.

Kuulake, mida arvati Äripäeva raadio 25. aprilli saates „Fookuses on Euroopa Parlamendi valimised“.