Väikefirmad jäävad riigihangete sentide mängus kaotajaks

Väikeettevõtja sõnul võidutsevad seepärast hangetel suured hulgilaod, kes tarnivad toodangu sageli ka välismaalt: Lätist, Poolast, Ungarist, Saksamaalt või teistest riikidest. Niiviisi võivadki sageli koolilaste toidulauale jõuda välismaised toidukaubad, ehkki samas lähedal võib olla väiketootjal pakkuda kohalikku toodangut.

RK Teeninduse toitlustusjuht Ülle Jahesalu ütles, et nad ei osta väiksematelt tootjatelt kogu aeg puu- ja köögivilja, sest kohalik toodang saab poole õppeaasta jooksul otsa. Samuti kaotab tema sõnul näiteks Eesti porgand vastu kevadet toiteväärtuse, muutub puiseks.

Ka Baltic Restaurants Eesti juht Aaro Lode ütles, et sageli ei saa nad Eesti tootjate käest kaupa osta, sest väikeettevõtted ei suuda tagada kooli toitlustamiseks vajalikku mahtu. Lisaks on mitmeid kaupu, mida polegi võimalik Eestist saada. Jahesalu ütles, ta pole siinsel turul kohanud ühtegi pirnikasvatajat. Lode märkis, et Eestis ei kasvatata aastaringselt paprikat.

Vuksi sõnul põhjendavad omavalitsused mahukate riigihangete korraldamist ning hulgiladude eelistamist sellega, et väiketootjatelt tellimisega läheb halduskoormus liiga suureks. „Nad tahavad, et kogu kaup tuleks ühest kohast, sest muidu esitatakse raamatupidajale liiga palju arveid,“ ütles Vuks. „See, et kohalik ettevõte ei saa kaupa müüa ja hääbub ning kohalikud inimesed lähevad vallavalitsuse ukse taha paluma toimetulekutoetust, see ei huvita vallavalitsuse hankekorraldajaid, sest nemad ei mõtle nii kaugele,“ pahandas Vuks.

Vuksi hinnangul oleks lahendus see, kui suured hanked jagataks tootegruppide kaupa väiksemateks osadeks. See annaks väiksematele ettevõtjatele parema võimaluse hangetel osaleda.

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni asepresident Marina Kaas ütles, et Eestis ei ole seni rakendatud Euroopa Liidu väikeettevõtluse määruse põhimõtet, et suured hanked tuleks võimaluse korral jagada väiksemateks osadeks. Kuni praeguse riigihangete seaduse jõustumiseni oli selline praktika Eestis lausa keelatud, põhjusel, et hankijad võiksid seda kasutada hankekohustusest kõrvalehiilimiseks.