Kõrgele tõusnud intress lükkab ettevõtte pangalaenust eemale

"Me just tegime ühe suurema laenu kohta ringi kõigile Eesti pankadele peale. Tuleb välja, et intressimäärad on tõesti päris oluliselt tõusnud, isegi poole aasta tagusega võrreldes,“ rääkis Ain Kivisaar ligikaudu 10 miljoni eurose laenusoovi kohta, mille tahtsid võtta enda Toom-Kuninga arenduse jaoks.

Pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär tõusis veebruaris Eesti Panga andmetel 3,4 protsendini (baasintress, ilma euribori arvestamata – toim), mis oli viimati nii kõrge viis aastat tagasi. Eesti Panga ökonomist Jana Kask ütles, et see peegeldab niigi väheste pakkujatega turul toimunud konkurentsi vähenemist ja pangandussektori muutusi.

Ain Kivisaare sõnul on pangad kindlasti väga valivad. Kuna ettevõte on tema sõnul väärika ajalooga kinnisvaraarendaja ja pankadele hea klient, tahtsid pakkumise teha mitu panka, aga intressitase oli selgelt tõusnud. Kivisaar märkis, et kuna nad võtavad arendusprojektide jaoks laenu tihti, tundub talle sarnaste projektidega võrreldes, et intressitase on tõusnud kohati paarikümne protsendi võtta.

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak tõdes, et pangad on hakanud valima, kellele laenu annavad, ja riskantsematele klientidele antakse laenu suurema marginaaliga.

Mainor Ülemiste laenas eelmisel aastal SEB pangalt laenu ligi 40 miljonit eurot. Nõlvaku sõnul olid nemad kui suur ja stabiilne klient pankadele atraktiivne, kuid siiski andis tunda pangaturu vähenenud konkurents, sest panku, kes annaksid nii suurt laenu, palju ei ole. Äriklientidele on turult kadunud Danske pank ja kuigi näiteks Nordea on asendanud Luminor, siis Luminori kasutatav raha on kallim ja sellepärast on nende raha hind ka klientidele kallim, märkis Nõlvak. "Luminor sai varem kasutada Nordea panga vahendeid, aga nüüd nad toovad seda ise turu pealt ja selles mõttes on jah kallimaks läinud.“

Nõlvak ütles, et kuna suuri limiite enam paljud pangad turul pakkuda ei suuda, saavad nad võtta pankadelt vähem pakkumisi. "Selles mõttes väiksem konkurents turul tähendab ka vähem läbirääkimisi.“ Läbirääkimised olid neil kahes-kolmes pangas.

Nemad said laenuintressi, mis jäi alla 3 protsendi ning laenu pikkus on 20–25 aastat.

Nõlvaku sõnul on pangad kindlasti valmis ka riskantsemaid projekte rahastama, aga siis tulebki maksta kõrgemat intressi. "Kui me võtame näiteks kinnisvaraturu, siis pangad kindlasti vaatavad, et on oht võib-olla ülekuumenemiseks või kõigile ei tahaks laenu anda, sealt tuleb ka see hind.“ Ülemiste City on aga tema hinnangul tõestanud end väga pikaajalise ja kindla investeerimiskohana ning pangad vaatavad neid järjest enam kui väga kindlat partnerit.

Küsimuse peale, kas nad oleksid olnud nõus võtma laenu ka praeguse keskmise intressiga 3,36 protsenti, ütles ta, et nad peavad iga projekti puhul välja selgitama enda jaoks parima võimaliku pakkumise. Nad on näiteks emiteerinud ka võlakirju ja kaasanud investoreid. "Aga kui meil on kindel soov arendada Ülemiste linnakut edasi ja raha hind on selline, siis tuleb minna,“ ütles Nõlvak ja nentis, et tihtipeale ongi arendusfaasis olevaid projektide kallim rahastada ja neid laene saab hiljem refinantseerida väiksema intressi ja pikema graafikuga. „Riskid on siis maandatud: meil on tugevad kliendid sees, meil on pikad rendilepingud, see on tavapärane finantsjuhtimine.“

Põhjala Brewing avas sel aastal uue pruulikoja samuti laenuraha eest. Ettevõtte juht Enn Parel ütles, et nemad võtsid samuti laenu eelmisel aastal ning siis oli seda saada üsna kerge ning ka intressiga jäid nemad rahule. "Meil kaks panka võitlesid lausa, et kumb siis lõpuks rahastada saab."

Lõppvooru jäid neil LHV ja Swedbank ning valik langes LHV kasuks. Intressiks said nad alla 3 protsendi pluss euribor ning laenu pikkuseks tuli ligikaudu 9 aastat. "Meil ei olnud kinnisvara ja meil ei olnud isiklikke käendusi, nii et meil olid seal teised tagatised, aga see intress tuli nende tagatiste puhul siiski suhteliselt mõistlik."

Parel märkis, et LHV rahastas ka nende esimest pruulikoda. Ka tookord küsisid nad võrdlevat pakkumist Swedbankist, kui nendega jäi tehing katki, sest pank nõudis isiklikke käendusi, mis ei tulnud ettevõtte jaoks kõne alla. "LHV seda ei nõudnud, aga kui me jalad alla saime, siis hakkas Swedbank ka huvi tundma. Nii nende asjadega läheb.“

Intressimäärade tõus on Nuume sõnul seotud pankade regulatiivse kapitalinõuete muutusega. "Pankasid survestatakse regulaatori poolt suurendama oma omakapitali puhvreid eesmärgiga tugevdada nende võimet võimalikule majanduslangusele vastu seista. Kui pank peab hoidma suuremaid omakapitali puhvreid, kuid tootlust ei ole panga omanikud nõus langetama, siis see omakorda tähendab vajadust tõsta panga pakutavate laenude intressimäärasid," selgitas Nuume.

Laenude intressimäärade edasine muutus sõltub ka sellest, mis juhtub hoiuste turul. Ta tõdes, et kui pankade kaasatavate hoiuste intressimäärad tõuseksid, siis see omakorda viib ka laenude intressimäärade täiendava tõusuni.

Eesti Panga ökonomist Jana Kask ütles, et laenude intressimäärasid mõjutab suuresti ka see, milline on pankade rahastamise kulu ja konkurentsiolukord laenuturul ning kui suur on laenuprojekti krediidirisk. Eestis tegutsevatele pankadele, nagu valdavale osale ülejäänud euroala pankadest, on rahastamiskulu praegu väike.

"Pikaajalises vaates selgitab intressimäära erinevusi suuresti krediidiriski erinevus, kuna Eesti majanduskasv on minevikus olnud märksa heitlikum kui euroalal tervikuna. Lisaks on siinne turg ja ettevõtted väikesed, mis piirab pangal mastaabisäästust kasu saamist," ütles Kask.

Kask tõdes, et ehkki Eestis on ettevõtete laenuintressimäärad euroala keskmisest pigem kõrgemad, ei saa intressimäära ja laenude kättesaadavuse vahele siiski võrdusmärki panna. "Eesti pankade rahastamisvõime on hea ja ettevõtete küsitlusandmed näitavad pangalaenude suhteliselt head kättesaadavust. On võimalik, et siinsetest pankadest saavad paremini laenu väiksemad ettevõtted, mis mõne teise euroala riigi pankade puhul jääksid laenuta."