- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%98,07
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%98,07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vallbaum: Eestist on saanud välisvedajate prügikast
Vallbaum tunnistas, et ka tema ettevõtte autod tangivad Lätis. “Kui vanasti käisime Rootsi ja tagasi kas Paldiski või Tallinna kaudu, siis nüüd oleme oma veoringid ümber muutnud nii, et tagasi tuleme Läti kaudu, kus autod paagid täis võtavad,” ütles Vallbaum, kelle sõnul ei ole kõrge diisliaktsiisi probleem mitte üksnes selles, et välisvedajad ei too enam sentigi Eestisse raha, vaid selles, et nad võtavad ära ka meie autovedajate töö.
Sisevedajad lõpetavad järjest tegevuse
“Üsna tavaks on saanud selline skeem, et kui lõunanaabrite vedaja toob Tallinna mingi koorma, ei lähe ta kohe sama teed teise koormaga tagasi, vaid ta võtab siit koorma ja viib selle hoopis Narva. Sealt omakord koorma Tartusse ja alles Tartus võtab peale selle lasti, mis riigist välja läheb. Välisriigi vedajad võivad teha Euroopa Liidus kabotaažvedude puhul kolm lisalaadimist ja Lätis tangitud kütusest piisab täiesti, et see ring Eestis ilma tankimiseta ära teha,” räägib Vallbaum, kelle sõnul teevad nad seda mõistagi meie vedajatest oluliselt soodsama hinnaga, sest meie sisevedajatel puudub võimalus Lätis odavat kütust tankida.
“Kui sõita Pärnu maanteel, siis vaid kümnest veokist üks on Eesti numbritega. Maxima vedusid teevad Leedu numbritega veokid, piimaveokid on Läti numbritega ja ka meie kasutame juba pikemat aega Valgevene ja Ukraina veokijuhte, sest meie enda juhid on läinud Soome bussijuhtideks,” nentis Vallbaum.
Möödunud aastal lõpetas Vallbaumi sõnul Eestis tegutsemise 20 transpordifirmat, tänavu on see arv täis juba esimese kvartaliga. “Leibkondi, kes selle tõttu sissetulekuta on jäänud, ei oska siin keegi kokku arvutada. Lisaks olid paljudel väiksematel veofirmadel maapiirkonnas ka omad töökojad, needki on uksed kinni pannud. Ehk aktsiisitõus on hakanud sõna otseses mõttes suretama välja elu meie maapiirkondades.”
Kui sõita Pärnu maanteel, siis vaid kümnest veokist üks on Eesti numbritega. Maxima vedusid teevad Leedu numbritega veokid, piimaveokid on Läti numbritega ja ka meie kasutame juba pikemat aega Valgevene ja Ukraina veokijuhte, sest meie enda juhid on läinud Soome bussijuhtideks.
ERAA president
Lisaks on kõrge aktsiis tõstnud sisendhindu ka kõikides muudes sektorites, mis omakorda tõstab hinda lõpptarbijale. “Kui vanasti läks autojuht reisile oma leivakott kaasas, siis nüüd läheb ta kaks kätt taskus ja tagasi tulles on auto maast laeni kaupa täis. Tuuakse pesupulbrit ja muud kraami kogu suguvõsale, sest Eestis on kõik meie palkade kohta ebanormaalselt kallis,” tõi Vallbaum näite.
Kuni 150 miljonit liitrit lõunanaabritele
Alexela Oil juhatuse liige Alan Vaht tunnistas, et Eesti kütusemüüjad on kaotanud umbes 15% turumahust, mis teeb hinnanguliselt 130–150 miljonit liitrit. Lätis seevastu kasvas möödunud aastal kütusemüük 140 miljoni liitri võrra. “See tähendab, et Eesti maksud laekuvad välisriikidesse ja oleme andnud neile omamoodi dopingut konkurentsieelise näol. Eesti diisliaktsiis on Euroopa absoluutses tipus, Suurbritannia, Rootsi ja Soome järel neljandal kohal. Meie ostujõud on aga alumiste riikide hulgas,” tunnistab Vaht, kelle sõnul on Lätis diislikütus odavam 17–20 senti, Leedus aga üle 20 sendi.
Sõnum valitsusele - diislikütuse aktsiis Läti tasemele
* Piirikaubandus on läinud üle käte.
* Eesti maksumaksjate raha läheb lõunanaabrite riigieelarvesse.
* Eesti majanduse konkurentsivõime on langenud.
* Välisvedajad on võtnud töö Eesti sisevedu tegevalt veoettevõttelt.
* Diislikütuse hind sisaldub enamiku toodete ja teenuste lõpphinnas.
* Tarbijatele jääks rohkem raha kätte, suureneks eratarbimine.
* Kütuste maailmaturu hinnad on praeguseks kasvanud üle kahe korra.
* Suurenev biokütusekohustus tõstab kütusehindu täiendavalt veel nelja sendi võrra.
* Eesti majandusel on keeruline kütuse maailmaturuhindade tõustes edasi kasvada.
Allikas: Eesti Õliühing
Olerexi omanik Antti Moppel tõdes, et olukord on tõepoolest väga hull, kuid iroonilisel moel ei ole siin kõige suuremad kannatajad mitte tema ega teised kütusefirmad, vaid meie transpordisektor ning Eesti riik tervikuna.
“Meil oli kaks valikut: kas neelata turuosa kaotus alla ja lihtsalt leppida kahjumiga või minna ja püüda see kütus kinni mujal. Loomulikult valisime teise tee. Meie kõige suurema käibega tankla asub praegu Leedus,” tunnistas Moppel, kelle sõnul on seal täiesti igapäevane pilt, kui kõik neli veokite tankurit on hõivanud Eesti numbritega raskeveokid. Nad tangivad ühtekokku kuni 6000 liitrit kütust, säästes kamba peale umbes 1200 eurot. Eesti riigil jääb nende nelja tõttu saamata aga ligi 4200 eurot: 2958 eurot kütuseaktsiisi, 1200 eurot käibemaksu ja 22 eurot kütusevaru maksu.
Ka Circle K juht Kai Realo tõdes, et tanklad on suutnud uudse olukorraga kohaneda, osalt tanklavõrgustiku laiendamise, teisalt muude tootegruppide müügi kasvatamisega. “Tanklad on praeguseks muutunud mugavuspoodideks, kust saab lihtsalt ja kiirelt kätte hädavajaliku kauba. Selles osas on meie käibe kasv üsna jõuline.”
“Suurenev biokütuse kohustus tõstab aga Eestis kütusehinda veel nelja sendi võrra. Ka lõunanaabritel on see kohustus olemas, kuid vähemalt järgmisel aastal pole neil veel kavas hakata seda ellu viima,” tõdes õliühingu tegevjuht Magnus Braun kokkuvõtvalt.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele