Tartu Milli maksusüüdistuses mõisteti kõik õigeks

Tartu Milli õigusnõustaja Ivo Raudjärv ütles pärast Tartu maakohtu otsust, et kohtuprotsessi terve aja jälginute jaoks ei olnud otsus üllatuslik. Raudjärv ütles esmaspäeval Äripäevale, et teise astmega oli samamoodi.

Raudjärv rääkis, et kuritegeliku ühenduse puhul on ringkonnakohus tõenäoliselt lähtunud riigikohtu eelmise nädala otsusest ühes asjas, kus seda mõistet lahti seletati. "See ei ole väga kuritegeliku ühenduse moodi, kui seal on natuke organiseeritum grupp, kes kuritegusid toime paneb. Selline grupp, kes on leidnud kuritegude niši, kohe maffiaks tembeldada, on natuke palju."

Raudjärve sõnul on nad endiselt seisukohal, et see, et kokkuleppemenetluses nõustus osa isikuid tunnistama Tartu Milli maksupettusele kaasa aitamist, ei tähenda tegelikult midagi. "Ringkonnakohtu otsus ju väga selgelt seda ütleb, et esiteks ei vabasta see prokuröri tõendamisest ja teiseks see ei ole ka mittemingisugune tõend. See on tühi paber Tartu Milli mõttes."

Ringkonnakohus selgitas muuhulgas hiljutisele Riigikohtu praktikale tuginedes ka kuritegeliku ühenduse tunnuseid. Sellel peab tervikuna olema mingi ülimuslikum ühine huvi ja eesmärk, mis ületab konkreetse üksikkuriteo või kuritegude toimepanemist. Kuritegelik ühendus peab olema selline, et ühenduse eksistents iseenesest kujutaks endast märkimisväärset ohtu avalikule julgeolekule.

See on nii näiteks juhul, kui ühendus kasutab oma eesmärkide vahetuks saavutamiseks või seda toetavaks tegevuseks vägivalda või teisi hirmutavaid meetmeid, ostab ära riigiametnikke, mõjutab või üritab mõjutada poliitikat, meediat, avalikku haldust või majandust, on saavutanud või üritab saavutada turgu valitsevat või vähemalt olulist positsiooni mingil (kriminaalsel) tegevusalal.

Antud kriminaalasjas süüdistati Dulubi ja Saart kuulumises teravilja vahendamise ja käibemaksupettusega tegelevasse kuritegelikku ühendusse. Ringkonnakohus leidis, et ühendus, millesse Dulub ja Saar väidetavalt kuulusid, ei olnud kuritegelik ühendus.

Süüdistuses kirjeldatud kujul ei olnud süüdistuses märgitud inimeste koostöö kuritegelikule ühendusele omase kvaliteediga. Väidetavas kuritegelikus ühenduses puudusid reeglid või käitumiskoodeks, samuti väljakujunenud kindel struktuur ja selgepiiriline hierarhia. Pole andmeid, et inimesed pannuksid tegusid toime teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ja toimetavad viimase huvides ning selle eesmärke silmas pidades.

Süüdistuses nimetatud inimesed olid omavahel vaid lõdvalt seotud ja nad ei moodustanud ühendust, millel olnuks n-ö iseseisev tahe. Ringkonnakohus leidis sedagi, et isegi juhul, kui kuritegeliku ühenduse olemasolu oleks võimalik jaatada, ei saaks Dulubi lugeda selle ühenduse liikmeks, vaid üksnes koostööpartneriks.

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium juhtis tähelepanu ka sellele, et prokuratuuri koostatud süüdistuses on olulisi puudusi ja see ei vasta täiel määral selguse ja täpsuse nõudele.