Aasta aega surumist tõi ettevõtjale seadusemuudatuse

Lääne on püüdnud ühistut rajada eelmise aasta algusest. Üks olulisim samm, mis projekti käima saamiseks teha tuli, oli saada jõusse seadusemuudatus, mis üldse lubaks kindlustusühistuid luua. Eelmisel neljapäeval see juhtuski. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Eesti esimese kindlustusühistuga liituda aasta lõpus. „Ega ühistu käima panemine muidugi lihtne töö ei ole, bürokraatiat on meeletult,“ rääkis Lääne. Järgmiseks on vaja kätte saada tegevuslitsents, mis võib aega võtta kuni kuus kuud.

Põhjuseid kindlustusühistu loomiseks on Läänel mitu. „Eesti kahjukindlustuse turg on olnud viimased 15 aastat stabiilselt väga kasumlik. 97% sellest suurest kasumist läheb välisomanikele. Seda on liiga palju,“ ütles ta. Pooled välisomanikele kuuluvatest kindlustusseltsidest on Lääne sõnul võimalikult palju tarku töökohti Eestist välja viinud. „See on kasvav trend,“ märkis ta. Kuna Eestist kõrgema elatustasemega Euroopa riikides on kindlustusühistud osa ühiskonnast, omades keskmiselt 40% suurust turuosa, on Lääne sõnul mõistlik ka Eestis kindlustusühistu luua.

Lääne sõnul tähendaks kindlustusühistu loomine klientidele suurt positiivset muudatust. „Tekib uus võimalust kuuluda kindlustusettevõtte omanikeringi ning saada seeläbi osa omanikutulust ja kaasa rääkida kindlustusettevõtte arendustegevuses,“ ütles ta.

Ühistu loomisel on Läänel olnud erinevatel etappidel erinevaid koostööpartnereid. Mõttekaaslased lubas ta avalikustada siis, kui kindlustusühistu on reaalselt asutatud.

Kindlustusühistuid võib Eestis asutada pärast seda, kui muudeti kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse seadust. See on hea uudis ka Tuleva Tulundusühistule. Nimelt kui riik pensioni väljamaksete süsteemi ei muuda, peab Tuleva vajalikuks leida liikmetele parima väljamaksete lahenduse elukindlustusühistu kaudu. Tuleva pensionifondi juht Tõnu Pekk rõhutas siiski, et Tuleva ei ole loodud selleks, et teha fondivalitsejaid või kindlustusühistuid, vaid eesmärk on aidata inimestel regulaarsete säästudega pensionieaks raha koguda.

Kogumiseks oli seadustest tulenevalt kõige mõistlikum teha pensionifond. Väljamakseteks oleks Pekki sõnul lihtsaim, kui lubataks teha väljamakseid otse pensionifondi. Seda ettepanekut on Tuleva korduvalt ka välja käinud, ka riigikogule. „Kui aga riik seda ei luba, on meil otstarbekas teha elukindlustusühistu,“ selgitas Pekk. „Tore, et riik tegi tee lahti ja kui peaks vajadus tekkima, siis saame kindlustusühistu asutada,“ lisas ta.

Lootust, et riik lubab tulevikus väljamakseid pensionifondidesse, Peki sõnul püsib. „Paljud juhtivad erakonnad on öelnud, et süsteemi tuleb muuta. Nüüd on küsimus, kuidas muuta. Väike küsimus ka, millal,“ märkis ta.