Lihtsad nipid, kuidas end pahalaste sissetungi eest kaitsta

Näiteks on võimalik niimoodi saada enda kontole ka meilivestluste orginaalosapoolte vahel kokku lepitud tehingutest tulenevaid ülekandeid. „Osapooled lepivad tehingu tingimustes omavahel kokku ja siis võtab häkker vestluse üle,“ jagas Tankler oma teadmisi meilikontode kaaperdamisest. „Sisuliselt tekitab häkker olukorra, kus mõlema poole vastused hakkavad tulema temale ning kuna mõlemad osapooled usaldavad parterit, ega pane tähele, et meili nimi võib olla natuke muutunud. Nii võibki juhtuda, et mõni ettevõte, kes on teinud suure hanke, kannab suure osa oma rahast tühja auku,“ rääkis Tankler ohtudest, mis võivad ettevõtte jätkusuutlikkust väga tugevalt mõjutada.

Teine variant, kuidas arvutikasutajalt raha välja pressida, on pahavara paigaldamine tema arvutisse ning selle abil tema jälgimine. Teinekord piisab ka sellest, kui on jäetud lihtsalt mulje, et inimest on jälgitud. „Kasutajale öeldakse, et ta käis pornosaitidel ning see on lindistatud ning kui ta kaaperdajale ei maksa, saadab ta salvestused kõikidele tema kontaktidele,“ rääkis Tankler. „Tegelikkuses võib olla, et pahavara polegi paigaldatud, lihtsalt saadetakse sarnase sisuga kiri miljonile adressaadile ning küsitakse igaühelt näiteks 5-6 dollarit – kui tuhat maksavad, on see häkkeri jaoks arvestav summa,“ viitas Tankler sellele, et kui mõni potentsiaalsetest ohvitest maksab, on asjad häkkeri poolt vaadatuna juba hästi.

Levinud on ka tegevjuhi petuskeem. See näeb ette, et avalikest äriregistritest otsitakse välja ettevõtte juhi andmed ning kui mingil viisil on õnnestunud saada ka sama firma raamatupidaja andmed, saadetakse viimasele juhi nimel kiri rahapalvega. Kuna raamatupidajal on keeruline juhi otsuseid kahtluse alla seada, siis sageli õnnestub erinevaid summasid ka libakontodele välja meelitada.

Kärsna lisas, et ohuallikad ei peitu ainult arvutis, vaid ka telefonis. „Esmapilgul tundub, et telefon on väike ja mälu vähe ning seal just kui ohtu pole, kuid kui minna rakendustesse, jäetakse salasõna maha, allalaetavad dokumendid salvestuvad samuti sinna,“ rääkis ta. „Me kõik teeme telefoniga pilte ning on juhtumeid, kus inimene on saanud sõnumi, et maksa mulle raha, või sinu peopildid lähevad internetti ülesse,“ lisas Kärsna.

Suureks ohuks on veel vanad süsteemid, mis võimaldavad näiteks virtuaalset pangaröövi. „Küberkurjategijad on läinud pangakontoritesse, otsinud seina seest üles vanad etherneti võrguotsad, mis pole enam kasutusel ning ühendanud nendega pisikese seinavärvi seadme, mis on omakorda ühendatud nende oma wifi-võrguga ning see võimaldab neil panga sisevõrkudele ja rahale ligi pääseda,“ rääkis Tankler.

Selleks, et end kirjeldatud ohtude eest kaitsta, saab järgida kindlaid ettevaatusabinõusid. „Eks küberhügieeni defineeritakse sõltuvalt ametipositsioonist erinevalt, osad ei anna mitte kunagi oma telefoni teistele kasutada, mõned on loobunud avaliku wifi-võrgu kasutamisest ning mõni käib internetis vaid küpsiseid lubamata,“ märkis Tankler. „Tavakodaniku vaatest on tähtsad hea parool, isiklikesse seadmetesse uuenduste paigaldamine ning igasuguse saasta klikkimise vältimine,“ loetles ekspert elementaarseid küberhügieeni elemente.