Riigikogu tõmbab rahapesuseadusele pidurit

"Täna kestis komisjoni arutelu poolteist tundi ja selles küpsuse astmes ei saa eelnõu esimesele lugemisele veel lasta. Eelnõu on toores lihtsal põhjusel: kui rahapesuvastaste meetmete eesmärk on majanduskeskkonna usaldusväärsuse tõstmine, siis praegu pakutava kavaga ei tohi anda vastupidist efekti, kus võiks pihta saada näiteks inimeste põhiõigused," rääkis õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Seepärast vajab eelnõu tema sõnul põhjalikku analüüsi, vaadata tuleb lisaaspekte ja tagada, et "kurjategijate tagaajamisel ei jääks aus inimene hammasrataste vahele". Karilaid avaldas kiitust rahandusministrile, kes lõpuks ometi on tervikliku nägemusega parlamendi ette tulnud, kuid õiguskomisjonis jäi kõlama argument, et seaduse lähteülesande fookus tuleb üle vaadata.

"Kui vaatame kas või Danske panga juhtumit, siis peaksime ennekõike keskenduma rahvusvahelistele juhtumitele ja ülekannetele," märkis Karilaid.

Lisaks on Euroopa Inimõiguste Kohus öelnud, et ümberpööratud tõendamiskoormuse korral peavad kaasnema tõhusad menetluslikud garantiid, eelnõus selliseid ei ole.

Rahandusministeerium selgitas, et rahapesu tõkestamise süsteemis iseenesest midagi ei muutu, kehtima jääb sama korraldus, mis viimase 10 aasta jooksul. Rahapesu Andmebüroo (RAB) analüüsib teatiseid kahtlaste tehingute kohta, mille neile peavad esitama pangad ja teised seadusega ette nähtud finantssektori äriühingud. Analüüsi põhjal otsustab RAB, kas on vaja mingitel juhtudel seada piiranguid vara käsutamisele. Kehtiva seaduse alusel saab seda teha maksimaalselt 90 päevaks.

Kõik see jääb samaks ka edaspidi, kuid kehtiva seaduse kitsaskoht on ministeeriumi hinnangul see, et kriminaalasja saab alustada vaid juhul, kui riik on tõendanud, et vara on kuritegelikku päritolu ehk teisisõnu, et selle saamiseks on toime pandud kuritegu. Arvestades rahapesu rahvusvahelist olemust on see aga enamustel juhtudel äärmiselt keeruline.

Eelnõu võimaldaks juhul, kui kriminaalasja ei algatatud, aga kahtlused raha kuritegeliku päritolu osas jäävad ikka püsima, RABil pöörduda halduskohtu poole selle vara käsutuse piiramiseks üheks aastaks. Kohus vaatab esitatud materjalid üle ja otsustab loa andmise. Sellisel juhul peab isik tõendama RABile vara legaalset päritolu. Kui see on tõendatud, siis vara käsutuse piirang võetakse maha. Kui seda ei suudeta tõendada, siis pöördub RAB halduskohtu poole vara riigi tuludesse pööramiseks, mille suhtes kohus seejärel otsuse langetab.

Rahandusministeerium märkis, et RAB seab aastas ca 50 vara käsutamise piirangut ja näiteks eelmisel aastal jäi RABi hinnangul rahapesukahtlus püsima 5 juhtumi puhul summas 2 315 655 eurot.