Perearstide olukord põletab tervishoiu raha

Riigikontroll pakkus välja mitu lahendust. Näiteks tuleks Vainu sõnul kaaluda patsientide nõustamist telefoni teel enne, kui nad EMOsse pöörduvad. Paraku selgub auditist, et praegu puudub perearstidel üleüldse ülevaade, kes nende patsientidest on EMOsse pöördunud on ja mis põhjusel nad seda on teinud. Seega tuleks Vainu sõnul 2020. aastaks luua ka infotehnoloogiline lahendus, mis annaks perearstidele igapäevaselt info, kes nende nimistus olevatest patsientidest on eelneva päeva jooksul EMOsse või kiirabisse läinud. Ühtlasi tuleks pikendada perearsti vastuvõtuaega tööpäevadel kella kaheksani õhtul.

Perearstist Meditiim OÜ juhatuse liikme Eero Merilinnu sõnul on perearstide vastuvõtuaeg niigi tihe ja praegustes tingimustes on keeruline töö mahtu suurendada. “Perearst võtab päevas vastu 20–30 patsienti, gripihooajal 30–40. Kui nüüd peaksime järsku 100 inimest vastu võtma, siis see pole võimalik,” selgitas ta.

Tema sõnul ei saa perearsti teenust kättesaadavamaks teha vaid tööaja pikendamisega, vaid juurde on vaja täiendavat ressurssi nii raha kui ka personali näol. “Olen töötanud ka Inglismaal, seal töötavad perearstid kaheksast hommikul õhtul kella kuueni. Pärast seda saab pöörduda valvekeskuse poole. Meil aga pole sellisteks keskusteks praegu võimalust, sest meil pole personali,” rääkis Merilind.

Tema sõnul on perearstidest vajaka. “Keskmine perearst on 55aastane naisterahvas,” ütles ta. Kui veel selle sajandi alguses oli perearstiks õppimine Merilinnu sõnul populaarne, siis vahepeal ei tulnud pea üldse vajalikus mahus juurdekasvu. “Haiglas saad olla lihtsalt palgatöötaja, aga perearstid on lisaks arstile veel ka ettevõtjad,” ütles Merilind. See tähendab, et perearstid peavad lisaks arstitööle mõtlema ka majanduslikele aspektidele – motiveerima õdesid, praksise töökorras hoidma jne. “Mõnele ettevõtlus sobib, mõnele mitte,” nentis ta.

Merilinnu sõnul on probleem praegu selles, et patsiendid ei kannata tihtipeale perearsti aega oodata, vaid lähevad kohe EMOsse.

Üks probleemi lahendus oleks tema sõnul näiteks eraldi valvekeskuste loomine, mis võtaks patsiente ka väljaspool tööaega vastu. Samuti oleks Merilinnu sõnul kasu sellest, kui arendataks telefoni teel patsientide nõustamise süsteemi. Nimelt on praegu küll olemas perearstide nõuandetelefon, ent Merilinnu sõnul on see pigem üldine abiliin. “Võib-olla peaks looma ühtse digisüsteemi, kus nõustajal on ligipääs inimese haiguslugudele, et saaks anda konkreetsemat nõu konkreetsetele isikutele,” pakkus Merilind välja.

“Meie, arstid teame probleeme, kuid mis me omavahel neid ikka arutame. Ootame huviga, mis ettepanekuid poliitikud välja pakuvad enne valimisi,” sõnas ta.